Kes poleks suvel Virtsu sadamas lahkuvale praamile pahameelega järele vaatama jäänud, kui soomlaste matkabussid on meie aluse vallutanud. Ootad ja kratsid kukalt, sest teeb ikka hinge täis küll, peavad nad siis sellise killavooriga tulema!

Ent ka eestlased on hakanud avastama matkabussi või haagissuvilaga reisimise võlusid. Napi paari aasta jooksul, kui matkabusse on Eestis välja üüritud, on huviliste hulk pidevalt kasvanud. Busside broneerimine tuleva aasta magusamateks aegadeks käib juba praegu. Leida eelolevaks nädalavahetuseks vaba bussi oli juba tänavu suvel võimatu.

“Õhtul poodi õlut ostma mina suve jooksul ei jõudnud,” tõdeb Ralvex Rent OÜ-st Jako Klaas, kes ühes abikaasaga üürib välja seitset matkabussi. Üheskoos tehakse kõik tööd kuni busside koristamiseni välja. Pereettevõtmine on tegutsenud umbes poolteist aastat.

“See teenus kogub iga päevaga populaarsust,” tunnistab ka Hansarendi tootejuht Nils Lööne. Hansarent pakub soovijatele nelja matkabussi.

Matkabusside kõige aktiivsem üüriperiood on maist septembrini, siis kehtivad bussidele kallimad hinnad ning buss tuleks broneerida mitu kuud ette. Juulikuu aegasid hakati tänavu juba jaanuaris kokku leppima. Oktoobrist aprillini on kliente vähem, kuid samal ajal on pakkuda ka vähem busse, mida saab kasutada talvetingimustes. Seetõttu tuleks neil, kel on kavas matkabussiga suusareisile minna, talvelgi aegsasti tegutseda.

Juhtub ka viperusi

Enamasti valivad eestlased reisi sihtpunktiks Euroopa soojemad riigid – Hispaania, Itaalia, Bulgaaria jne. Kui Eestis lõpeb suvi septembris, siis lõuna pool saab veel kaks kuud sooja ilma nautida. Populaarne on käia matkabussiga näiteks põhjanaabrite juures rallivõistlusi vaatamas.

“Eesti inimene reisib ikkagi Euroopasse, lääne poole. Eestis ja Baltikumis reisivad aga välismaalased, kellest domineerival kohal on sakslased,” näitavad Lööne kogemused. Baltimaades tuuritajate seas on ka norralasi, soomlasi ja hispaanlasi.

Matkabussi eelisteks on reisiteekonna plaanimise ja tee peale jäävate vaatamisvääruste avastamise võimalus ning hulganisti muid privileege, mida lennukiga reisides iial kasutada ei saaks.

Sõltuvalt matkabussi võimalustest saab kaasa võtta jalgrattaid, grillahju, surfivarustuse jpm.

Reisi teekond plaanitakse küll ette, kuid tihti pakuvad just tee peal avastatud juhuslikud vaatamisväärsused ja looduskaunid kohad suuremat elamust kui sihtkoht ise. Reisilt tulijate suust kuuleb ikka lugusid, kuidas üks või teine huvitav paik tee äärest kogemata avastati.

Seepärast leiab Klaas, et mõnikord on teekond tähtsamgi kui kohalejõudmine ja seda hoolimata vahepealsetest viperustest.

Klaasi sõnul on bussidesse üritatud sisse murda ja kui see pole õnnestunud, siis on autorehv noaga läbi lõigatud. Lõunamaades on nimelt selline komme, et kui pättidel ei õnnestu suurt käkki kokku keerata, siis vihaga keeratakse väike käkk mälestuseks ikka. Ka on lahti-ununenud aknad ja laeluugid sõidu pealt minema lennanud, bussi gabariite unustades on tanklates bussi ennast või teisi sõidukeid kriimustatud.

Matkabussi reisiseltskonna valik on oluline. Kindlasti võiks seltskonna liikmed üksteist lähemalt tunda, et reisi jooksul ei tuleks ebameeldivaid üllatusi. Nelja naisterahvaga reisinud kaks meest pihtisid Klaasile pärast reisi, et üürivad bussi kindlasti veel, aga vaid meestega kalaleminekuks ja ühtegi naist kaasa ei võeta.

Matkabussi müük

Kui renditurg on Eestis alles kaks aastat aktiivsemalt tegutsenud, siis müügiturg hakkab alles tekkima. Peamisteks ostjateks on rendifirmad, kes eelistavad tehasegarantii pärast just uusi busse – kui tee peal midagi juhtub, siis katab garantii võimalikud kulud. Pärast kaheaastase garantiiaja lõppu pannakse bussid müüki. Näiteks Matkabuss.ee müüs tänavu kevadel kaks bussi Soome, külmade ilmade saabumisega lähevad veel neli garantiiaja läbinud bussi müüki.

Matkabusside ostu-müügitrend on kindlasti tõusuteel. Heas seisukorras kasutatud busside hinnad algavad umbes poolest miljonist kroonist, aasta ringi kasutatavad bussid on mõnevõrra kallimad. Seda nii Saksamaalt kui ka Eestist ostes. Kõige tänuväärsemad ostjad on Eestis motosportlased, kes kasutavad bussi ühelt krossilt teisele sõitmiseks ja kohapeal elamiseks. Suured pakiruumid mahutavad tsikli ja kõik varuosad kenasti ära. Et veoki põhjale ehitatud matkabussid ei nõua juhilt C-kategooria sõiduki juhtimisõigust ja rooli võib istuda ka B-kategooriaga, on potentsiaalsete klientide ring lai. Matkabussi ühe ööpäeva üürihind algab umbes 1400 kroonist sügisel ja talvel ning ulatub suvel 2200 kroonini. Mida kauemaks sõiduk üüritakse, seda väiksemaks kahaneb päeva üürihind. Keskmine üüriperiood on kümme päeva. Sel juhul kujuneb tasuks 17 000–18 000 krooni. Arvestades, et bussi mahub neli kuini kuus inimest, kulub ühe inimese kohta umbes 3000–4500 krooni. Lisandub kütuse hind, mida uuemate sõidukite puhul kulub keskmiselt 9–13 liitrit 100 kilomeetri kohta.

Kui buss jääb koristamata või reoveepaak tühjendamata, tuleb tagastamisel arvestada lisatasuga. Vaid üks eestlasest üürnik kahekümnest viitsib bussi tagastamiseks nõutud olukorda viia.

Mida pidada matkabussi ostmisel silmas?

•• Kõigepealt tuleks otsustada, kas soovitakse bussi kasutada vaid suvel või aasta ringi. Kas 200 000-kroonine kokkuhoid on mõistlik, kui kasutusaega poole võrra lühendatakse?

•• Mitu inimest peaks buss mahutama? Milline on bussiplaneering? On busse, kus on neli istekohta, aga vaid kaks täiskasvanu magamiskohta ja kaks lapse magamiskohta. On busse, kuhu mahub sõitma kuus, aga magama viis inimest jne.

•• Milline peaks olema bussi mootorivõimsus? Kas soovitakse automaatkäigukasti või manuaali? Millist lisavarustust soovitakse autole paigaldada (kliimaseade, generaator, külmkapp jne)?

•• Vana bussi ostmisel tuleks üle kontrollida kõik olulised asjad (NB! Kõik alates mootorist ja veermikust kuni sisustuse ja seinteni on matkabussi puhul olulised!). Näiteks: kas gaasiseadmed (pliit, küte jne) toimivad, kas veesüsteem ja sooja vee juurdeanne toimib, kas elamu-osa peab vett (survepesuga liitekohad üle lasta). Euroopas era-isikute käest ostetavad kümneaastased bussid ei pruugi olla suure läbisõiduga, kuid muud osad võivad olla füüsiliselt vananenud.

•• Aastaringsetel bussidel peavad vee- ja reoveepaak ning torud olema soojustatud, bussiseinad peavad hästi sooja pidama. Küttevõimsust peaks olema vähemalt 6 kW. Bussi peaks olema võimalik ka elektriga kütta, muidu läheb gaasikulu suureks.

•• Kindlasti oleks mõistlik külastada mõnda matkabussidele ja haagissuvilatele pühendatud näitust. NB! Arvestada tuleb seda, et rahvast on seal palju ja enne kohaleminekut peaks väga konkreetsed mudelid välja valima, et jõuaks nendega päeva jooksul tutvuda. Üks selline mess toimub igal aastal näiteks  Saksamaal Düsseldorfis.

Matkabussid ja nende hind

•• Arvestades Eesti kliimat tuleb matkabussid esmalt jagada kahte kategooriasse: vaid plusskraadidega kasutatavad ning aasta ringi kasutatavad bussid. Talvistel bussidel on lisasoojustus, üldjuhul alternatiivsed küttevõimalused (gaas, elekter), veetorustik ja reoveemahuti on ehitatud ja soojustatud nii, et nad ära ei külmuks.

•• Uute matkabusside hinnad algavad umbes 600 000 kroonist, aasta ringi kasutatavate busside hinnad algavad umbes 800 000 kroonist.

•• Kasutatud busside hinna-skaala algab ligikaudu 500 000 krooni juurest.

•• Erinevaid matkabusse on palju ja hinnavahemik lai. Alates odavamatest kaubiku põhjal ehitatud sõidukitest, kuhu elamine on sisse ehitatud, kuni 11 m pikkuste lossideni, mille seest võib leida ka garaaÏi väikeautole. Selliste majaautode hinnad ulatuvad viie miljoni kroonini.