Buldooserid lükkavad praegu endise RAF-i bussitehase kohal pinnast, et rajada ZIL-i väikesemõõtmeliste veokite tootmise katsepolügooni, kirjutab Venemaa majandusanalüüsi nädalakiri Smart Money.

“Olime huvitatud tootmispinnast, mis toimiks järgmise skeemiga: suur vend laseb välja seeriatoodangut, aga meie täiendame seda väga kitsastele turusegmentidele,” ütles tehast ehitava AMO Planti direktor Aleksei Maslov.

Pärast Tallinna aprillisündmusi Moskva lemmikuks saanud Läti naudib Venemaa investorite hellitusi. Moskva linnapea Juri Lužkovi otsus hakata tänavu suvel Lätisse ehitama Venemaa pealinnale kuuluva autotehase tütarettevõtet kuulub tõenäoliselt preemiaprogrammi maade eest, mis Läti pool loovutas piirilepinguga idanaabrile. Moskva linnale kuuluv AMO Plant kavatseb Lätis toota igal aastal kuni 2000 väikest veoautot, mille kandevõime ulatub 4,5 tonnini.

ZIL-i veoautosid näeb Venemaa linnapildis sageli, sest nende odav hind korvab kesise töökindluse ja kohmaka väljanägemise. Ameerikast ostetavate Cumminsi mootoritega soovitakse väikeveokid muuta sobivaks Euroopa Liidu keskkonnanõuetele. Kasutusele võetakse kaks eri mootorit, millest üht sobib kasutada Venemaal ja teine vastab lääne standarditele.

AMO Planti Läti-tehas annab tööd 250 inimesele. 2009. aastal käivitatav tehas maksab ligi 11 miljonit eurot. Ühisettevõtte aktsiate kontrollpakk hakkab kuuluma Zil-AMO-le, 19 protsenti Ferrusele ja 30 protsenti Jelgava linnale. Mõte hakata Lätis veoautosid tootma tekkis Lužkovil juba viis aastat tagasi, kuid algatus pääses kännu tagant liikuma alles pärast piirilepingu kinnitamist Läti poolt. Kolm aastat tagasi kaasasid venelased projekti Läti traktoritootja AO Ferrus.

ZIL hakkas väikesemõõtmelisi veoautosid tootma 1994. aastal peamiselt linnamajandusettevõtetele, kes vajasid hea manööverdamisvõimega ja madala laadimiskõrgusega töövahendit, mida saaks kohaldada kandma erisuguseid seadmeid.