Uuring: suur osa ettevõtmisi viidaks ellu ka riigipoolse abita
Poliitikauuringute keskuse Praxis uuringutest, mida on kokku kaheksa, torkab silma asjaolu, et vähem kui 15% aastail 2004–2005 toetust saanud ettevõtetest on kasutanud rohkem kui üht riigi poolt ettevõtluse arendamiseks mõeldud toetust. Sageli on nimetatud põhjuseks ebapiisavat teavet. “Senine toetusmeetmete juhtimissüsteem on põhinenud pigem toetusprogrammide, mitte ettevõtete vajaduspõhisel manageerimisel,” nendib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Piret Koobas. Edaspidi on kavas juurutada kliendihaldurite süsteem, pakkuda ettevõtetele diagnostikavõimalust ja kasutada rohkem eelnõustamist.
Kui KredEx sai ettevõtetelt oma klienditeeninduse eest kiita, siis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS) kiputi rohkem kritiseerima. Laitust teenis eeskätt toetusega seotud aruandlus ja vahendite kasutamise jäikus. Eraldi tuuakse esile ühe ettevõtja arvamus, kes leidis: “EAS-iga suhtlemine on viimasel ajal oluliselt keerulisem kui suhtlemine maksuametiga.” Iseasi on, et kui arvestada maksu- ja tolliameti paljukiidetud teeninduskultuuri, ei tundugi see tingimata väga suure laitusena. Igatahes kavatsevad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning EAS toetuste jagamist nii jagaja kui ka toetatava jaoks mitmel moel lihtsustada ja paindlikumaks muuta. EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel mainib iseteeninduskeskkonda, mis peaks käivituma tuleva aasta teisel poolel.
Infrastruktuuritoetus kaob
Kuna uuringud käsitlevad peamiselt mitme aasta taguseid projekte, on suur osa neis toodud parandusettepanekuid juba ellu viidud, kinnitab Peegel. Ta nimetab alustavate ettevõtjate starditoetust, mis on jaotatud juba mõne aasta eest uuringus soovitatud moel kaheks: starditoetuseks ja oma potentsiaali juba näidanud firmadele mõeldud kasvutoetuseks. Uuest aastast hakatakse koostöös KredExiga pakkuma stardilaenu. Lisaks saadi Peegli sõnul kinnitust töös olevatele muudatustele – need on näiteks toetusprogrammide parem fookustamine ja pikaajaliste projektide paindlikum käsitlemine.
Üpris tugevat kriitikat pälvis uuringus nõustamistoetus. Kuigi leiti, et toetust on praegugi vaja ning see on arendanud konsultatsiooniturgu, kulus abirahast liiga suur osa teiste rahastamistaotluste ettevalmistamise toetamiseks. Peegli sõnul tundsid ettevõtjad uuringus käsitletud aastail nõustamisteenustest üpris väheseid ega kasutanud neid eriti. “Edaspidi soovime rõhuasetuse panna sisulise konsultatsioonituru arendamisele, mitte projektitaotluste ettevalmistamisele,” lisab ta.
Mõne projekti puhul hakkab silma kõrge tühikoormus: suur osa toetatud ettevõtmisi oleks teoks tehtud ka siis, kui toetus jäänuks saamata. Näiteks ettevõtluse infrastruktuuri toetust saanud firmad oleksid 56% tõenäosusega viinud projekti samas ulatuses ellu ka siis, kui abiraha nende kontole laekunud polekski. “Ettevõtte infrastruktuuritoetust sellisel kujul uuel perioodil enam ei käivitata,” kinnitab Peegel. Selle asemel saavad firmad hakata taotlema toetust tehnoloogiainvesteeringuteks. Võib muidugi väita, et toetused on igal juhul asjakohased – ka n-ö tühikoormusprojektide puhul jääb firmale kätte raha, mille saab kulutada mõneks muuks otstarbeks. Iseasi on muidugi, et selle raha kulutamisest puudub ülevaade: läks see nüüd ettevõtte arendamiseks või firmajuhile uue auto muretsemiseks?
Vaadeldud projektid
KredEx
Ettevõtluslaenu- ja liisingukäendus (2002–2004)
•• Eesmärgid: ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ja uute töökohtade loomine kapitalile ligipääsu parandamise abil.
Ekspordigarantii (2002–2004)
•• Eesmärgid: tõsta kapitali parema kättesaadavuse ja ekspordiriski parema maandamise kaudu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, suurendada ekspordimahtu ja aidata luua uusi töökohti.
EAS
Alustava ettevõtja starditoetus (2003–2004)
•• Eesmärgid: stimuleerida uute ettevõtete teket, suurendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tekke-, ellujäämis- ja arenguvõimalusi, parandades ligipääsu finantseerimisele.
Ekspordiplaani programm (2002–2003)
•• Toetada ettevõtjaid välisturgudele mineku planeerimisel ja planeeritud tegevuste sihipärasel elluviimisel.
Ettevõtluse infrastruktuuri toetus (2003–2004)
•• Eesmärgid: parandada olemasolevate ettevõtete tegevuskeskkonda, toetades vajaliku ettevõtluse infrastruktuuri ja tänapäevase infrastruktuuriga varustatud tööstuskinnisvara loomist.
Koolitustoetus (2003–2005)
•• Eesmärgid: toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja suurendada töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimeid teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas.
Nõustamistoetus (2003–2004)
•• Eesmärgid: toetada ettevõtete kasvu ja uute töökohtade loomist, pakkudes ettevõtluseks vajalikku oskusteavet ja aidates ettevõtjaid uute turgude leidmisel.
Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine (2001–2003)
•• Eesmärgid: väljatöötatavate tehnoloogiate ja innovaatiliste uuenduste rakendamine ettevõtluses, mille tulemusena suureneb projekti teostava ettevõtte ja Eesti ettevõtlussektori tegevuse efektiivsus ja tulemusnäitajad.
