“Üritame uuesti elustada Maarja kabeli juurde tehtud palverännakute traditsiooni,” ütleb Philippe Jourdan, Eesti katoliku kiriku piiskop. Jourdan peab silmas Virumaal Viru-Nigulas asuvat ja praegu varemeis olevat Maarja kabelit. Koos Vastseliinaga oli see keskajal Eestis katoliiklaste populaarsemaid palverännakute sihtkohti, kuhu tuldi ka Skandinaaviast, Poolast ja Saksamaalt. Alates 2000. aastast on kohalikud katoliiklased Maarja kabeli juures jälle igal aastal üritusi korraldanud.

International Conference on Religious Tourism hindab religiooniturismiharu suuruseks 18 miljardit dollarit aastas. See on aga kitsalt defineeritud arv, eriti kui arvestada, et Maailma Turismiorganisatsioon hindab ainuüksi iga-aastaseks palverändurite hulgaks umbes 330 miljonit inimest.

Suurim üksiküritus on hindude Kumbh Mela. Selle aasta jaanuarist veebruarini võttis 45 päeva jooksul Kumb Melast osa umbes 70 miljonit inimest. Põhja-Indias Allahabadi linna külje all Gangese jõe ääres toimuv religioosne kogunemine on nii massiline, et seda võib vaadata satelliitidelt. Tähtsamatel supluspäevadel (kokku on neid päevi viis) läheb väikesele maa-alale pressituna Gangesesse suplema kuni kuus miljonit inimest päevas. Oma osa saavad hotellid, turva- ja transpordifirmad, ka kõik suured reklaamiandjad tahavad Kumbh Melal näha olla.

11. detsembril algas muslimite palverännukuu. Al-Hadži ajal külastab Mekat kuni kolm miljonit muslimit, kellele on vähemalt korra elus Mekas käimine kohustuslik.

Piir tavalise turismi, religiooniturismi ja palverännakute vahel on hägune. Täpset statistikat ei ole ja hinnangud on subjektiivsed. Ühe maailma suurema reisikorraldaja Globuse usureiside divisjoni direktor Kevin J. Wright tõi Los Angeles Timesiga rääkides näite paketist “Apostel Pauluse jälgedes”. Selle kümnepäevase Kreeka ja Türgi reisi hind algab umbes 16 000 kroonist, millesse pole arvestatud lennukipileteid. ”Arvan, et ühe jaoks kümnest, kes selle paketi ostab, pole esmane motiiv mitte usk, vaid huvi ajaloo vastu,” selgitab Wright. Kariibi mere tuurid, mille puhul külastatakse kohalikke kirikuid ja laevadel mängivad kristlikud rokkbändid, on ühelt poolt religiooniturism, kuid sisaldab kindlasti ka tavaturismi elemente.

Nüüd on jalgratas lubatud

Jeruusalemm ja Rooma on kõigile turismiatraktsioonid, ent katoliiklastele samal ajal siiani tähtsaimad palverännakute sihtkohad. Santiago de Compostela katedraal Loode-Hispaanias on ülipopulaarne turismiatraktsioon, aga ka tähtis palverännakukoht. Kuid isegi palverändurite ning palverändurite vahel on vahe. Santiago de Compostela katedraali külastas 2006. aastal statistika järgi natuke üle saja tuhande palveränduri. Need arvud mõõdavad ainult El Camino de Santiagos osalejaid See tähendab neid, kes on võtnud välja ametliku palveränduripassi ja liikunud traditsioonilisel viisil ja traditsioonilist marsruuti mööda. Traditsiooniline viis tähendab reisimist jalgsi või hobusega, tänapäeval lubatakse kasutada ka jalgrattaid. Traditsiooniline marsruut aga seda, et palverännak algab kas ränduri enda kodukohast või traditsioonilistest kogunemispaikadest Prantsusmaal. Läbida tuleb varem kindlaks määratud linnu ja läbitud kohtades tuleb oma passi võtta vastav tempel.

Eestile lähemad usulise massiturismi ja palverännakute sihtkohad asuvad Leedus ja Poolas. Vilniuse vanalinna Auzˇros Vartai ehk Koiduväravad toovad igal aastal kohale kümneid tuhandeid usklikke.

Pisikülast sai Bosnia tähtsaim turismiatraktsioon

•• Usureisid ja palverännakud pole seotud ainult sadade ja tuhandete aastate taha jäävate traditsioonidega. Uusi sihtkohti tekib kogu aeg juurde.

•• 24. juunil 1981 nägid kuus last Bosnias ja Hertsegoviinas Medugorje linna lähedal künkanõlval Neitsi Maarjat. Tegu on pisikese kõigest 4000 elanikuga linnakesega. Katoliiklaste arvamused juhtunust lahknevad siiamaani. Esimestel aastatel pärast teateid ilmutusest suhtusid kirikujuhid sellesse skeptiliselt. Kohalik piiskop Pavao Zanic´ võttis avalikult tauniva seisukoha. Nii mõisteti vangi üks sealseid frantsiskaanide liidreid Jozo Zovko, kes lõi samuti tuliselt väitluses kaasa.

•• Palverändureid ei paista kirikujuhtide vaidlused heidutavat. Kunagi täiesti tundmatut kohta külastab 2007. aasta jooksul hinnaguliselt üks miljon inimest.

•• Küla on vahepeal kasvanud väikelinnaks. Hotellides ja külalismajades on kokku 15 000 voodikohta. Restorane, kohvikuid ja suveniiripoode leiab igalt nurgalt. Mõned skeptikud viitavadki vaikselt, et äkki on majandusbuum põhjus, miks kohalikud on siiamaani nii veendunud Neitsi Maarja ilmumises.

Eesti – usureiside ääremaa

Eesti kõige populaarsem palverännakute sihtkoht on õigeusklik Kuremäe klooster Ida-Virumaal.

Kuremäel käivad nii kohalikud õigeusklikud kui ka palverändurid Venemaalt, Ukrainast, Soomest ning isegi Saksamaalt. 

“Venemaal on üha rohkem palverännakute korraldamisele spetsialiseerunud turismioperaatoreid,” ütleb Isa Aleksei Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikust.

Suurte arvude taustal on Eesti siiski usureiside ääremaa. Protestantidele ei ole religiooniturism ja palverännakud kuigi olulised.

“Protestandid läksid tagasi piiblis kirjas olnu juurde ja piiblis palverännakutest ei räägita,” selgitab Tartu ülikooli vana testamendi ja semitistika professor Kalle Kasemaa.

Wittenbergi kirik, mille ustele Martin Luther 31. oktoobril 1517 naelutas oma 95 teesi, on kindlasti turismiatraktsioon ka tänapäeval.