Saunamõnude nautimiseks oma korteris peab leidma vaid ruumi, kuhu saun mahutada. Isegi kui elektrivõrk või ventilatsioon elektrikerist välja ei kannata, siis infrapunakiirgusel töötava sauna saab paigutada peaaegu igasse korterisse.

OÜ Saunamaailm projektijuht Mihhail Gross selgitab, et sauna ehitamine korterisse on reaalne, kui on täidetud kolm peamist tingimust. Esiteks tuleb selgitada, kas elektrisüsteem kannatab välja elektrikerisest tingitud lisakoormuse. Kui õhuvoolu juhib mõni ventilatsiooniagregaat, peaks see kannatama vähemalt 140-kraadist õhku.

Kolmas oluline tingimus on see, et soojuse ja niiskuse levik peab olema takistatud nii ülejäänud ruumidesse kui ka naabrite juurde. “Naabrid on need, kes tulevad esimestena koputama ja küsivad saunaehituseks vajalike paberite järele,” teab OÜ Vealeidja ehitusjärelevalve projektijuht Raul Evert.

Tema soovitab kindlasti enne ehituse alustamist paberid korda ajada, kuigi tunnistab, et see võib aega võtta pool aastat. N-ö loomulikust intelligentsist lähtuv saunaehitus on Everti kokku viinud nii mõnegi kurioosse juhtumiga. “Ühel mehel oli sauna põrandasoojendus nii ehitatud, et tulisele põrandale oli võimatu astuda,” toob Evert näite.

Grossi sõnul võib siiski eelmainitud kolme tingimuse sobimisel ja kandvate seinte puutumata jätmisel saunaehituse sanitaarremondi alla liigitada ning keerulise ja aeganõudva projekteerimise-aktsepteerimiseta hakkama saada. Aga kindlasti tuleks enne spetsialistiga nõu pidada.

Aeganõudev paberimajandus

Juba valminud korterisse sauna ehitamise sooviga pöördub Saunamaailma poole umbes kümme inimest aastas. Näiteks üks saun rajati Mustamäe paneelmajja, kuhu klient oli kaks korterit ostnud ja need kokku ehitanud, et ühte saun teha. Kõik tingimused sobisid ja sinna rajati elektrikerisega saun.

“Kortermajade seinad on ju vähemalt 15–20 sentimeetrit paksud ja korraliku isolatsiooni puhul ei tohiks saun ühtegi naabrit segada,” arvab Gross. Kui aga elektrisüsteem kerist või ventilatsioon tulist õhku välja ei kannata, siis infrapunasaun sobib pea igasse korterisse.

“Siin ei ole kartust, et ventilatsioon kuidagi kannatada saaks, sest infrapunasauna õhutemperatuur ei tõuse üle 60 kraadi,“ selgitab Gross. Ka nõutav elektrivõimsus on peaaegu poole väiksem.

Sellegipoolest ehitatakse Grossi sõnul ka infrapunasaunu täpselt samamoodi nagu kerisega saunu – korraliku ventilatsiooni ning niiskus- ja soojatõkkega. Soovi korral saab klient kunagi infrapunasaunale ka kerise lisada.

Sauna siseviimistluse maksumus algab umbes 30 000 kroonist, keskmiselt on see ligikaudu 50 000 krooni. Hind sisaldab saunapaigaldajate tööd, materjale, kerist, lavalaudu, valgusteid. Infrapunasaunade hinnad algavad umbes 35 000 kroonist.

Hinnaskaala kõrgemat otsa on raske määratleda, sest keris võib maksta nii 2000 kui ka 20 000 krooni, üks saunavalgusti aga 200 või 15 000 krooni. Kõik sõltub sauna suurusest ja kliendi soovidest. Ülejäänud ümberehitustöödeks tuleks leida peatöövõtja.

“Meie ooteaeg on umbes kuu, sauna siseviimistlustööd ise võtavad aega umbes viis-kuus päeva,” ütleb Mihhail Gross. Kogu duši- või pesuruumi ümberehitusele koos sauna lisamisega võib kuluda kuu kuni kaks.

Raul Everti sõnul pikeneb see aeg minimaalselt kolme ja tavaliselt kuue kuu võrra, et dokumendid korda teha. Kui tegu on kortermajaga, siis on esmalt tarvis ühistu nõusolekut sauna rajamiseks. Arhitekt peab tegema esialgse projekti. Lõpliku ehitusprojekti koostamisse tuleks kaasata elektri-, ventilatsiooni- ja sanitaartehnika spetsialistid. “Et seadusandlus ja nõuded on nii laiapõhjalised ning mahukad, siis üks inimene ei saagi kõigi nende normidega kursis olla,” lisab Evert.

Saun korterisse

•• Elektrikeris: 2000–20 000 krooni

•• Valgustid: 200–15 000 krooni

•• Kogu siseviimistlus koos kerise, materjalide ja paigaldusega: alates 30 000 kroonist (keskmiselt 50 000 krooni)

•• Siseviimistlustöödeks kuluv aeg: viis-kuus päeva

•• Koos lammutuse ja ümberehitusega: üks-kaks kuud

•• Koos dokumentide kordategemisega: kaheksa kuud kuni aasta