Strandbergile teadaolevalt maeti kanad vaevalt meetrise pinnasekihi alla ja auku, mille aluspõhja ei hüdroisoleeritud. Lisaks ei varustatud matmiskohta termomeetritega ning seetõttu pole teada, kas temperatuur viirusi hävitava 60 kraadi tasemeni tõusis, ütles Strandberg intervjuus Kuku raadiole.

Puudu olevat ka veekanalid, mis varustanuks matmiskohti viiruse hävitamiseks vajaliku niiskusega.

"Kõige hullem on asja juures see, et me lihtsalt ei tea, kas viirus on hävinud või mitte. Me ei tea, milline on matmiskoha põhi ja kas põhjavesi võib saada laibavedelikest reostatud," lisas Strandberg.

Lisaks võib pinnasekihi paksus surnukehade peal olla liiga vähene selleks, et hoida ära näiteks unekohta otsivatele karude huvi. "Leviv lõhn võib karu viia selleni, et ta võib seal kõik pahupidi pöörata."

Strandbergile ei mahtunud pähe ka see, et kanakorjuseid veeti hukkamiskohast 20 kilomeetrit mööda teid matmiskohta lahtises autokastis.

"Me ei tea, kas Rae vallas tiksub pomm. Kas me saame oma Soome Nokia, kus solgitoru ühendati joogiveetoruga?" küsis Strandberg.

Tallegg hävitas mõne aja eest 237 000 kana, kes olid nakatunud Newcastle´i tõppe.