Nord Streami osanik plaanib Muugale energiajaama
See kujutaks endast umbes viiendikku Eesti elektritootja AS Narva Elektrijaamade võimsusest. Ametlikult kinnitamata andmetel on E.ON Eestis elektri- ja soojusturu vallas pinda kombanud juba mitu viimast aastat, kirjutab Den za Dnjom.
E.ON Ruhrgas on Vene–Saksa gaasitrassi ehitava firma Nord Stream üks kahest Saksa-poolsest osanikust.
Riigikogu liige, Roheliste erakonda kuuluv Valdur Lahtvee kinnitas, et E.ON on tõesti teinud tasuvusuuringu, et rajada Eestisse uus elektrijaam. Ta lisas, et teiste riikide ettevõtjatele energiaturule tulekuks loomulikult mingeid piiranguid ei ole ja kedagi selles osas keelata ei saa. Iga energiaettevõtja võib rajada Eestisse elektrijaama, mis kasutab kas põlevkivi või kivisütt.
Energeetikaärimees Andres Taukar märkis, et Eesti puhul on erakordne, et kivisöeelektrijaama ehitamine vähendaks keskkonna saastamist. Taukari väidet toetavad Euroopa Liidu vastavad uuringud, millest nähtub, et kivisöest toodetavat elektrit iseloomustavad võrreldes põlevkivielektriga suhteliselt väiksemad kaudsed kulud.
Nende all peetakse silmas heitmete töötlemise kulusid, keskkonnaseisundi halvenemisest tekkinud haiguste ravikulusid, kliimamuutuste tagajärgede kahjusid jms, mis seni elektri hinnas ei kajastu.
Kui tuuleelektri puhul on kaudsed kulud 0,05-0,25 eurosenti kilovatt-tunni kohta, siis kivisöe puhul 2-15 s/kwH. Kuid põlevkivi puhul moodustavad kaudsed kulud tervelt 15-20 eurosenti kwH ja seega on põlevkiviga võrreldes tegemist, sõltuvalt tehnoloogiast ligi kahekordse vahega.
Eesti Energia kommenteeris Den za Dnjom-ile samas, et kivisöe suurem keskkonnasõbralikkus jõujaama katelde kütmisel on tugevasti üle hinnatud.
Soojuselektrijaama võimaliku asukohana on E.ON uurinud Muuga sadama piirkonda põhjusel, et seal on mõned aastad tagasi valminud söeterminal, mida kontrollivad Vene võimudele ustava oligarhi, Venemaa ühe rikkaima inimese Iskander Mahmudovi äripartnerid.
