Nimelt kohustatakse seadusemuudatusega tasuma tööandjat välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.

"Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik kohalikult tööturult leida. Seda põhjusel, et Eesti keskmisest kõrgemat palka saab ligikaudu 1/3 töötajatest ning kohalike töötajate asendamist madalapalgaliste välismaalastega ei toimu," seisab eelnõu seletuskirjas.

"Seega tagame, et Eestisse saabub ainul kvalifitseeritud tööjõud. Kuna elamisloa näol on tegemist pikemaajalise töötamise võimalusega, siis peaks Eesti riigi prioriteediks olema ennekõike kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate riiki lubamine.

Maksu- ja tolliametil tekib aga kohustus esitada kodakondsus- ja migratsiooniametile vajadusel välismaalase kohta käivaid palgaandmeid.

Seadust muudetakse ka veel selles osas, et aega, mil tööturuamet uurib, kas vajalik tööjõud on Eestis juba olemas, lühendatakse kahelt kuult kolmele nädalale.

"Tööturuameti hinnangul on võimalik teha otsus sobiva töötaja leidmise kohta Eestis või Euroopa Liidu tööjõuturul kolme nädala jooksul, mistõttu kahekuuline otsimisperiood ei ole põhjendatud," leiavad eelnõu autorid.

Lisaks suurendatakse eelnõuga sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast.

2007. aastal oli sisserände piirarvuks 686 ja 2006. aastal 675, mis täitus 87% ulatuses.

"Riiki sisenevate välismaalaste arv suureneb tõenäoliselt seoses maailma majanduse globaliseerumisega ja tööjõuturul toimuvate trendidega," seisab selle muudatuse põhjendustes.