"Väide, et valitsusel on kavatsus investeeringuid kärpida, ei vasta tõele. Kärpida saab sellest, mille osas on otsused juba langetatud. Meil ei ole kavas kärpida investeeringuid, mida me oleme otsustanud teha. Küll aga on meil kavas oluliselt revideerida soove investeerida eelarveväliselt mitmete ametiasutuste, hoonete remontimisse Riigi Kinnisvara AS kaudu," ütles peaminister Ansip täna riigikogulaste küsimustele vastates.

Ansipi kinnitusel ei saagi valitsus eelarvekulutusi kärpida, kuna see on Riigikogu pädevuses.

Peaminister lükkas ümber ka kõik väited, nagu oleksid statistikaamet ja Eurostat teinud ettekirjutusi Riigi Kinnisvara kulutuste riigieelarvesse lugemise kohta.

Lisaks andis ta vastuse keskerakondlase Vilja Savisaare süüdistustele, nagu oleks valitsus esitanud riigikogule vale eelarve, kuna sellesse pole kantud Riigi Kinnisvara poolt lepingutega võetud kohustusi.

Ansipi vastus kõlas: "Riigikogu on kinnitanud kõige õigema eelarve, mida üks Eesti Vabariigi Riigikogu kinnitada saab, ja kõik need kulutused, mis pidid riigieelarves olema, on selles riigieelarves ka kajastatud."

Küll aga märkis Ansip, et Euroopas on käimas suur debatt, kas nn PPP-projektid tuleb kajastada eelarves või mitte, "Üldine seisukoht on selline, et kasutusrent ei ole tasakaalu mõjutav ja seetõttu ka Riigi Kinnisvara AS puhul ei peaks see mõjutama riigieelarve tasakaalu," ütles peaminister.

Kuna Vilja Savisaar süüdistas Andrus Ansipit taas sulaselges valetamises, siis läks olukord parlamendis nii kaugele, et peaminister pidi paluma Savisaarel viisakaks jääda ja oma sõnu paremini valima.

Ansip lisas veel, et riigikogu on volitanud valitsust välja valima objekte, millega Riigi Kinnisvara AS võib sõlmida lepingu ehitamiseks ja mille puhul mitte.

"Vabariigi Valitsus ei ole otsustanud mitte ühegi ehituslepingu kasuks praegu vastavalt riigikogu poolt valitsusele antud volitustele. Seega ei ole mõtet rääkida millegi kärpimisest, äravõtmisest, ärajätmisest, vaid valitsus ei ole oma luba andnud Riigi Kinnisvara AS-le objektide ehitamiseks."

Riigikogus tulid täna jutuks ka konkreetsemalt kolm politseihoonet - Jõhvi, Narva ja Võru - mille puhul õnnestus siseminister Jüri Pihlil sõlmida lepingud nende ehitamiseks Riigi Kinnisvara vahendusel.

Jüri Pihli sõnul kaalusid sise- ja rahandusministeerium nende objektide rajamise võimalusi juba möödunud suvest alates ning lõpuks leiti, et riigikogu käest ei hakata selleks luba küsima, vaid sõlmitakse kasutusrendi lepingud. Hetkel käivad juba ettevalmistustööd ning hooned peaksid valmis saama 2010. või 2011. aastal.

Mis puutub teedeehitusse, siis oli peaministri sõnum ühene: aktiisi vahenditest peab jätkuma nii selleks, et kõrval tugimaanteed välja ehitada kui ka selleks, et Eesti üks kõige suurema liikluskoormusega maantee ja suurima liiklusohtlikkusega maantee saaks välja ehitatud.