Paberi peal on asjad veel enam-vähem korras. Tulusid on riigieelarvesse laekunud rohkem kui eelmisel aastal, kuid paistab, et selleks aastaks plaanitust hakatakse maha jääma. Tubaka- ja alkoholiaktsiisi pidurdumine on väike asi. Suur probleem kollitab tõsiasjas, et käibemaksu on tulnud eelarvesse oluliselt vähem kui oodati. See 18% on maks, mis kajastub nii lihapiruka, mobiiltelefoni kui ka teksaspükste hinnas. Riigieelarve tähtsaim maks on aga ka oluline indikaator, mis näitab Eesti majandusseisu. Käibemaksu laekumisest saab välja lugeda, kui palju eestlased suudavad tarbida, ning need teated pole rõõmustavad.
Poliitikute jutt on vastuoluline, aga eks see ongi nende töö. Peaminister Andrus Ansip esindab “kõik on korras” koolkonda ja Eesti Panga president Andres Lipstok “seosetu ning asjasse mittepuutuva udujutu” koolkonda. Ivari Padar ja Mart Laar kuuluvad rohkem “ilmselt tuleb eelarvet kärpida” leeri. Rahandusminister Padari jaoks on tähtis päev homme, kui avaldatakse uus majandusprognoos. Sealt võib tulla esimene ametlik viide, et teist korda Eesti taasiseseisvumise ajal tuleb hakata koostama negatiivset lisaeelarvet.
Teistsuguse noodiga lõpetamiseks rahandusanekdoot Pärnust: keskerakondlased Asso Kommer ja Koit Pikaro vaidlevad, kas linnaeelarve mittetäitumise tõttu tuleks avaldada umbusaldust keskerakondlasest linnapeale Mart Viisitammele.
