Hansapank: ärge võtke SMS-laene!
"Hansapangast on kodulaenu võtnud üle 75 000 kliendi, neist on üle 90 päeva võlgu jäänud vaid ca 200. See on küll kasvanud, aga tegu on siiski endiselt väga väikese numbriga," selgitas Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuht Kersti Arro.
Tema sõnul peaks inimene kohe kontakteeruma oma laenuhalduriga, sest pankadel on ka makseraskuste jaoks eraldi lahendused välja töötatud.
„Võlgu jäämine rikub kliendi krediidiajalugu ja see mõjutab tema edasisi laenusaamise võimalusi ning laenu hinda. Kindlasti ei ole võla maksmisel lahenduseks SMS-laenu võtmine - see ainult süvendab probleeme," rõhutas Arro.
Võlgu jäämise peamised põhjused on viivitused palga maksmisel või töötasu vähenemine rasksutesse sattunud ettevõtetes, aga ka töökoha vahetus ning haigused.
Arro pani inimestele südamele kontrollida ka oma andmeid pangakontoris või internetipangas - kui inimesel on juba tekkinud makseraskused, ei saa pank õigete kontakt andmete puudumise korral kliendiga ühendust, et koos tekkinud olukorrale lahendust leida.
SMS-laenude võtmise eest hoiatab inimesi ka finantsinspektsioon ning soovitab makseraskustes olijail tutvuda nende kasutuses olevate võimalustega, mille kohta saab täpsemalt lugeda siin.
Pangad väikelaenajatest usaldusväärsemad?
Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Hermani sõnul on tarbimislaenude maht viimastel aastatel järsult kasvanud ning turu maht on tõusnud ligi 9 miljardi kroonini. Siiski on tarbimislaenude kasvutempo tänavu selgelt vähenenud.
„Kui 2007. aasta esimeses kvartalis anti välja 600 miljoni krooni eest tarbimislaene, siis tänavu samal ajaga oli väljastatud 195 miljoni krooni ulatuses laene. Kasvu aeglustumine on tulnud peamiselt tarbimislaenudest, krediitkaartide mahu kasv on olnud stabiilne," rääkis Herman.
Hermani sõnul on tarbimislaenude maksetega võlgu jääjate osakaal Eestis viimasel ajal tõusnud, kuid peamiselt tuleb see tarbimise rahastamisele spetsialiseeritud laenuandjatelt.
„Erinevalt pankadest annavad nemad laenu ka oluliselt riskantsematele klientidele ning laenu hind on väga kõrge - seetõttu satuvad inimesed ka sageli laenu tasumisel raskustesse. Erinevalt vaid tarbimislaenu pakkuvatest ettevõtetest tunnevad pangad oma klienti ning saavad kliendile pakkuda jõukohast laenusummat, lähtudes tema sissetulekutest ning olemasolevatest kohustustest," lisas ta.
Veel rõhutas Herman pankade usaldusväärsust muude väiksemate laenuandjate kõrval, kuna suured pangad on paindlikumad - neil on võimalik inimesele vastu tulla ning leida raskustesse sattumise korral sobivaim lahendus.
Herman ennustab tulevikuks tarbimislaenude kasvu.
„Pikas perspektiivis on turg arengufaasis. Lähiaastad jäävad küll rahulikumaks, kuid pikemas perspektiivis turg siiski kasvab. Selle tõestuseks on fakt, et kui Eestis on tarbimislaenude osakaal SKP-st 3,7 protsenti, siis Euroopas on see number keskmiselt 8 protsenti. Kindlasti kasvab ka konkurents," rääkis Herman.
Vana läheb paremini kaubaks
Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuht Kersti Arro sõnul on kodulaenuturg võrreldes aastataguse ajaga rahunenud ning tänavu ei ole oodata olulist elavnemist.
"Vaatamata sellele, et alanenud on nii kinnisvara hinnad kui ka euribor, ei elavda see turgu, kuna tarbija kindlustunne on nõrgenenud ning igapäevased kulutused on kiirest inflatsioonist tingituna tõusnud," rääkis Arro.
Tema hinnangul ostavad inimesed hetkel pigem väiksemaid pindasid, samuti läheb kergemini kaubaks vanem kinnisvara, kuna see on ostjatele jõukohasem.
"Ka liisingu osas kehtib see, et inimesed on ettevaatlikumaks muutunud," märkis Hansa Liisingu divisjoni direktor Gunnar Toomemets. "Varasemast enam ostetakse kasutatud autosid. Uute autode müügi kasv on 2008. aasta algul langenud 7,6 protsenti, kuid liisinglepingute arv on jäänud samaks, mis Toomemetsa sõnul näitab, et inimesed on hakanud enam ostma kasutatud autosid.
Samale trendile viitab isikult isikule müüdud autode osakaalu kasv portfellis. Samuti ootame lähiajal lepingute pikemaks muutumist - kui seni on inimesed vahetanud autosid keskmiselt iga kahe aasta tagant, ehkki algsed lepingud on tehtud 4-5 aasta peale, siis nüüd kasutatakse autosid ilmselt pikemalt."
