Põllumehed pidid lehmade kõhutuulte eest maksu maksma
Marrandi hinnangul on seaduseid liiga agaralt tõlgendatud, mistõttu on paljud põllumehed juba saanud lehmade kõhutuule eest maksunõude.
Tema sõnul on paljud Eesti põllumehed sellistest maksunõuetest hämmingus, sest teadaolevalt ei ole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis selliselt lehmade metaani õhkupaiskamist maksustatud. Muuseas tekitas kõhutuule maksustamine Euroopa põllumajandustootjaid ühendavates organisatsioonides suurt üllatust.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo nõunik Jüri Truusa sõnul on ministeeriumil kavas saastetasude seadust täpsustada ning metaanseid ühendeid tulevikus maksustamisele ei määrata.
“Üks muudatustest puudutab metaani. Nimelt on praegu Saastetasude seaduses kirjas, et saastetasu makstakse lenduvate orgaaniliste ainete heitkoguse pealt. Eelnõus täpsustub lenduvate orgaaniliste ühendite mõiste, sinna hulka ei arvata metaanseid ühendeid. See tähendab, et lehmade "kõhutuul" jääb maksustamata,” ütles Truusa Päevaleht Online´ile.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu lisas, et seadust täpsustavad sätted saavad olema tagasiulatuvad, mis tähendab, et inimesed, kes on on lehmade kõhutuule eest maksud ära maksnud, saavad oma raha tagasi.
Metaan on looduslik gaas, mis lisaks loomakasvatusele eraldub ka näiteks soodest. Merisalu nendib, et seni pole veel looduslikke protsesse saastetasuga maksustatud.
Tööstuslikult saab metaani toota anaeroobse kääritamise teel näiteks loomasõnnikust, et seda soojuse tootmiseks kütusena kasutada. Sama ilming on segajäätmetega prügilates, kus orgaaniline aine laguneb õhu juurdepääsuta. Tekib peamiselt metaan, mis kogumistorustikuga kogutakse ja põletamisele suunatakse. Kohalik näide tänaseks suletud Pääsküla prügila "toodab" metaani veel mitmeid aastaid.
