Levinuimad SMS-petuskeemid
Järgnevad enim levinud petuskeemid avaldas finantsinspektsioon leheküljel http://www.minuraha.ee/?id=10804
1) Palutakse luba kasutada sinu arvelduskontot
Petturid sobitavad tutvust või isegi sõprust võõraste inimestega, sh nendega, keda nad on oma kodukandis aeg ajalt kohanud. Pettur pöördub oma uue tuttava poole palvega kasutada tema arvelduskontot, sest keegi kannab sinna suurema summa raha ja nii oleks võimalik see raha kohe kätte saada. Saades selleks nõusoleku, tellib pettur SMS-laenu kontoritest sinu isikuandmeid kasutades sinu arvelduskontole laenusummad ning palub raha välja võtta ja talle anda. Nii saab pettuse kavandanud isik raha, kuid laenu tagasimaksmise kohustus jääb sinu kanda.
HOIATUS: Finantsinspektsioon palub selliste juhtumite korral alati veenduda, et tegemist on usaldusväärse sõbra või tuttavaga. Sellises olukorras on kõige kindlam tutvuda konto väljavõttega ja vaadata, kust summad on üle kantud. Vähimagi kahtluse korral kandke raha ülekande tegijale tagasi.
2) Palutakse abi, kuna väidetavalt on kaotatud dokumendid ja rahakott
Sinu poole pöördub näiteks bussijaamas keegi võõras ja palub luba kasutada sinu arvelduskontot. Seda väidetavalt seetõttu, et tema rahakott ja dokumendid on kadunud, aga sõber või sugulane on nõus kojusõidu raha panka üle kandma. Abistamise eest lubatakse heategijatele tihtipeale ka tasuks mingi rahasumma. Sealsamas helistab pettur väidetavale ülekande tegijale ja küsib sinu isikukoodi, arvelduskonto numbrit ja muid isikuandmeid. Saadud informatsiooni alusel võtab teine pettuse osaline mobiiltelefoniga SMS-laenu sinu arvele. Seejärel lähevad pettur ja sina kui ohver koos sularahaautomaadi juurde ning võtavad laekunud summa sularahas välja.
Selle skeemi puhul on tegemist pealtnäha teise inimese abistamisega ning sularahaautomaadist ei ole näha, kellelt laekunud raha pärineb. Alles viisteist päeva hiljem saabub abi pakkunud inimesele kiri võlanõudega, milles palutakse ära maksta võetud SMS-laen.
HOIATUS: Hoidu sellises olukorras enda isikuandmete ja panga andmete avaldamisest. Proovi leida olukorrale mingi muu lahendus. Sellised ettepanekud viitavad enamjaolt alati pettusele. Kindlam ja odavam võimalus on pakkuda abivajajale bussipileti raha.
3) Helistatakse ajalehes ilmuva müügikuulutuse peale
Petturid kasutavad ajalehtedes ja internetis ilmuvaid müügikuulutusi, milles märgitud eseme hind on suhteliselt väike, jäädes näiteks 100-200 krooni vahemikku. Pettuse läbiviijad helistavad müügikuulutuse peale ja avaldavad soovi üks või teine ese ära osta. Maksmise viisiks pakutakse pangaülekannet. Selleks küsitakse müüjalt isikukood, arvelduskonto number, aadress ning lubatakse ülekanne ära teha. Saadud andmete alusel võtab pettur telefoni teel SMS-laenu müüja arvele. Seejärel helistab ta uuesti raha saajale ning teatab, et kandis kogemata 200 krooni asemel üle 2000 krooni ja palub enamlaekunud summa tagastada. Pahaaimamatu inimene tagastabki SMS-laenu summa petturile, laenu tagasimaksmise kohustus jääb aga petetule.
HOIATUS: Finantsinspektsioon soovitab tungivalt alati kontrollida konto väljavõttelt, kellelt laekunud summad pärinevad, enne kui asuda raha kellegi palvel kuhugi edasi kandma.
4) Inimene ise annab internetipanga koodid petturile
Selle skeemi puhul kasutatakse ära elektroonilisest pangandusest vähemteadlikke inimesi, kellele soliidse välimusega mees või naine pakub abi. "Abistamise" käigus minnakse mingil usaldusväärsel ettekäändel koos panka ja avatakse arveldusarve. Internetipanga koodid palub võõras enda kätte. Arveldusarve avanud isik ei oska midagi kahtlustada, kuna avatud arvelduskontol ju raha veel pole, mistõttu peab ta koodide edasiandmist ohutuks. Võõras võtab "abistatava" isiku nimel SMS-laene ja kannab need enda kontole edasi.
HOIATUS: Ära mitte mingil juhul ava eelkirjeldatud näidetega sarnastes olukordades võõraste inimeste palvel või ettepanekul arvelduskontot ning ära anna oma internetipanga koode teiste kätte!
