Bloomberg: Eesti on hariduse rahastamisel kõige kitsim
“Eesti, Läti ja Leedu tudengid põgenevad. Pärast Nõukogude liidu kokkukukkumist järjest kahanev hariduse rahastamine ja Euroopa liitu pääsemine õhutab Baltikumi 75 000 keskkoolilõpetajat välismaale õppima minema. Ja kui nad juba välismaal on, siis on vähetõenäoline, et nad naasevad,“ kirjutab Bloomberg.
Leedu vabaturumajanduse instituudi presidendi Remigijus Simasiuse sõnul läheb Baltimaade parimate keskkoolide tänavustest lõpetajatest vähemalt 50% välismaale õppima.
Leedu noormees Edgaras Predkelis asub sel sügisel Amsterdamis rahvusvahelist majandust tudeerima ning tema sõnul suunduvad välismaale õppima peaaegu kõik tema 25 klassikaaslast ühe Vilniuse keskkooli inglise õppekeelega klassist. Kooli kokku 130 lõpetajast suunduvad välismaale kõrgharidust omandama ligi pooled.
Eesti kulutab haridusele Baltimaadest kõige vähem
„1999. aastal moodustasid hariduskulud 6,1% Eesti SKP-st. 2005. aastaks oli see langenud 4,87 protsendini,“ osutab Bloomberg.
Leedus langes sama ajaga haridusele kulutatav protsent SKP-st 6,13 pealt 4,95-ni ja Lätis 5,8-lt 5,06-ni.
Headeks eeskujudes toob Bloomberg Saksamaa ja Rootsi, kus haridusele kulub vastavalt 8,2 ja 6,97 protsenti SKP-st.
Õppetingimused on viletsad
Bloomberg toob esile alarahastamise tulemused.
Üks mure on viletsalt varustatud laborid ja õppeklassid, kus näiteks mikroskoopi peavad tudengid kordamööda kasutama. Teiseks on vähesegi õppevarustuse hankimiseks meeletu bürokraatia. Bloomberg tsiteerib Leedu õppejõudu, kelle kinnitusel kulus kalli mikroskoobi jaoks raha taotlemiseks 10 kilo jagu paberit, millel erinevad avaldused ja muu säärane. Õppejõu kinnitusel kulus kogu paberihunniku allkirjastamiseks kahel inimesel kaks päeva.
Samuti on mure palkadega. Bloomberg toob esile, et Leedu õppejõudude palk on keskmiselt 30% väiksem riigi keskmisest palgast.
Leedu vabaturumajanduse instituudi president Simasius leiab Predkelise ja teiste noorte otsuseid kommenteerides, et andekamatel noortel pole põhjust kodumaale jääda. „Baltimaade „ajude äravoolust“ räägivad kõik, aga reforme ei tehta,“ sõnas Simasius.
