Kärgpapist katusekate lekkis ja niiskus mädandas sarikad viie aastaga

Allhankena tehtud ka­tus mädanes läbi, kahjunõuet saab realiseerida vaid kohtu kaudu.

 Kuue aasta eest sõlmisid Muraste mees Andrus Treier ja Palkehituse AS lepingu, millega aktsiaselts kohustus ehitama tellijale palkmaja. Maja sai valmis 2003. aasta varakevadel ja pere kolis sisse.

Rõõmu uuest kodust polnud kauaks. „Maja tuulepidavus ja veetoru külmumine olid võrreldes katuse veepidavusega väikesed mured,” meenutab Treier. Katus jooksis läbi mitmest kohast ja Palkehituse AS saatis paaril korral töötajad katust parandama.

Räästaalusele seinale tekkinud veenired ja talviti katuseneelu katnud paks jääkiht äratasid  pererahvas siiski kahtluse, et kõik pole korras. Seestpoolt oli näha, et katuselaudis oli siniseks tõmbunud. Vaatamata korduvatele parandustele hakkas vesi möödunud aastal tuppa tilkuma, misjärel maja omanik tihendas ise veel kord katuse neelukohta.

Kui oli selge, et katus  ei suuda pererahva jõupingutustele vaatamata vihmavett kinni pidada, otsustati bituumensindelkatus vahetada kivikatuse vastu. Septembris, kui vana katet eemaldati, oli pere keeletu – viie aastaga oli osa katusest pea täielikult mädanenud, lauad ja vill olid hallitanud ning neis vohas hallitusseen. Kivikatuse paigaldamiseks tuli välja vahetada osaliselt katuselaudis, sarikad ja kivivill.

„Nõuetekohaselt paigaldatud katuse puhul poleks selline olukord viie aasta jooksul saanud tekkida,” arvab Treier. Ta leidis, et hädad põhjustas puudulik ventilatsioon ja  bituumensindli allaniiskust tõkestava materjalikihi paigaldamata jätmine.

Ehitaja viga ei tunnista

Katusevahetusega seotud kulud olid üle 240 000 krooni. Otseselt vana katuse ebaõigest paigaldusest tulenenud kulud moodustasid sellest summast üle 96 000 krooni.

Lepingu kohaselt vastutas nõuetekohase katusepaigalduse eest Palkehituse AS, seega esitas Andrus Treier just neile nõude. „Soovisin, et firma hüvitaks osaliselt need kulud, mis olid seotud hallitanud katuseosa vahetamisele kulunud materjalidega,” selgitab ta.

Treieri meelest on Palkehituse AS oma vigu tunnistanud nii täiendavate parandustööde tegemise kui ka asendamist vajava saematerjali toomisega. Ent muude kulude hüvitamisest firma keeldus ja soovitas pöörduda kohtusse. Asja kommenteeriti nõnda, et tegu pole koduabiteenuseid pakkuva firmaga.

Peamiseks Palkehituse AS-i argumendiks on, et vaatamata lepingus toodule ei pea nad end katusekatte paigalduse eest vastutavaks, sest selleks kasutati allhankijat. „Lepingus puuduvad viited allhankija kasutamisele või vastutuse piiratusele,” lisab Treier.

Palkehituse AS-i juhataja Endel Kraas ütleb, et firma endal mingit möödalaskmist ei näe, küll on seda teinud majaomanik ise. „Oleme 13 aastat tegutsenud selle nime all ja selle aja jooksul pole me ühtegi maja üle andnud. Meie põhitoodang on palkseinad, maja puitosade komplekteerimine ja paigaldus,” selgitab ta.

Treieri maja juures pani Palkehitus püsti seinad, paigaldas sarikad ja selle peale laudise. Kraasi sõnul leidis majaomanik Rodel OÜ (mis praegu kannab nime Kattex OÜ), mis paigaldas kärgpapist katuse.

„Kärgpapp oli odav, Poolas valmistatud kahtlase kvaliteediga ja hakkas vett läbi laskma.

Kärgruberoidi paigaldatakse kahekihilisena, alla sile pappkate. Seda ei tehtud. Treier ehitas ühe ruumi ise juurde garaaži peale, seda polnud aga ette nähtud – vee  läbijooks ei oleks muidu probleeme tekitanud. Maja omanik isoleeris katuse põhja, kuid jättis tuulutusavad tegemata – vesi sai koguneda sarikate ja kivivilla vahele,” selgitab Kraas. Ta kinnitab, et nii sarikate kui laudise juures, samuti ülejäänud maja osades kasutatud puit oli kvaliteetne.

Prentensioonide aeg möödas

Antud juhtumi puhul oli tegu uusehitisega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 146 lg 2 sätestatu järgi on ehitise puuduse tõttu müügilepingust tuleneva nõude aeg viis aastat alates ehitise valmimisest. Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk selgitab, et praeguseks on seadusjärgsed pretensioonide esitamise tähtajad ületatud. Kokk lisab: kuna ehitaja tehtud vigade kohta pole ekspertiisiakti, on raske tõestada tema süü suurust juhtunus.

Võlaõigusseaduse § 127 lõikes 6 on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

Treier oskab vaid nõu anda teistele, keda võivad samasugused mured ees oodata. „Vigade avastamisel tuleks need kohe ette võtta ja põhjused välja selgitada. Vaatamata asjaolule, et tegu on ilmselge ehitaja eksimusega, on kahjude kohtu kaudu hüvitamise nõudmine vägagi keeruline ja aeganõudev protsess,” on Treier veendunud.

Garantii

Tellija õigused,

teostaja kohustused

•• Garantii kestus on vähemalt kaks aastat, arvates ehitamise lõppemise päevast. Lõppemise päeva määravad ehi­tusettevõtja ja ehitise omanik lepingus.

•• Kui lepingus pole määratud ehitamise lõpu päeva, peetakse garantii alguseks ehitise või selle osa omanikule üleandmise päeva.

•• Garantii ajal ilmsiks tulnud ehi­tusvead kõrval­dab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.

Kommentaar

Urve Kallavus, professor, TTÜ materjaliuuringute keskus

Pilt on tüüpiline puidule, mis on pikka aega olnud märjas ja „um­mukses”. Isegi see ei päästa, kui ehitamiseks kasutada korralikult kuivatatud puitu. Pideva märgumise korral hakkab kahjustus tunda andma ainult veidi hiljem.

Mineraalsed isoleervillad seentele sobivaid orgaanilisi toite­aineid ei sisalda ja ise hallitama ei lähe. Olles aga hallitanud materjalidega vahetus kontaktis, saastuvad nad hallitusseente eostega ning võivad „väga hallitanud välja näha”.

Majaomanik on küll pidevalt suhelnud ehitajaga, ent pole probleemide selgitamiseks lasknud teha katusele ehitusekspertiisi. See oli suur viga, sest hiljem pole võimalik katuse ehitustehnilist seisukorda hinnata, ka mitte fotode järgi. Võimaliku kohtuvaidluse puhul pole tal seega piisavalt asitõendeid ja protsess võib venima jääda.

Esimene ja tõsine soovitus: tellige kohe ehitusekspertiis katuse seisundi kohta, mis fikseerib kahjustused ja analüüsib tekkepõhjusi. 

Kommentaar

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

•• Kui kaua kestab magalarajoonis kahetoalise korteri müük?

Adekvaadselt määratud hinnaga on võimalik vara realiseerida paari kuu jooksul, ent kui vara on üle hinnatud, võib korter tulutult ostjat oodata pool aastat ja kauem. Kahjuks on selliste objektide väärtus veelgi vähenenud ja klient on majanduslikult kahju saanud.

•• Milline on keskmine tehinguhind kahetoalise korteri müügil Lasnamäel, kesklinnas, Mustamäel?

Keskmine Lasnamäe ja Mustamäe korter maksab 18 000–19 000 kr/m² kohta. Kesk­linnas on keskmiseks tehinguhinnaks ca 26 000 kr/m².  Kauplemisruumi on igas linnaosas, ent palju määrab müüja. Kui tal on vaja kiiresti realiseerida, siis on ta hinnaläbirääkimistel paindlikum.

Kommentaar

Ave Klaser, Uus Maa kinnisvarabüroo äärelinna maakler

•  Kui kaua kestab praegu kahe­toalise korteri müük Tallinnas?

Oleneb hinnast. Kui hind vastab turuolukorrale, on keskmine müügiperiood kuni kolm kuud. Kui tegu on väga hea korteriga, mis asub nõutud piirkonnas või majas, on müük toimunud ka kiiremini.

•• Millised on reaalsed tehingu­hinnad Õismäel, Kristiines, Põhja-Tallinnas kahetoalise müügil?

Õismäel 17 000–20 000 kr/m², Kristiines 18 000–21 000 kr/m². Põhja-Tallinnas on hinnad väga erinevad, sest seal on nii vanemaid puitmaju kui ka suuri paneelmaju. Pelguranna paneelmajades on hinnad keskmiselt 16 000–20 000 kr/m².

••  Milliste korterite järele on kõige suurem nõudlus?

Tehinguid tehakse korteritega, mille hind on soodsam.

Kommentaar

Maria Kopso, 1Partner Kinnisvara kesklinna korterite grupijuht

•• Mis hinnaga müüakse Tallinna vanalinnas kahetoalisi kortereid?

Remonti vajavad korterid lähevad vanalinnas kaubaks hinnaga 30 000–40 000 kr/m² ja renoveeritud korterid 50 000–60 000 kr/m².

Kõik sõltub majast ja tänavast. Kui on tegemist tõesti keskaegse majaga (mitte 19. sajandi ehitisega), võib ruutmeetri hind olla ka kõrgem.

•• Kas vanalinnas on buumiajaga palju muutunud ja hinnad langenud?

Korterite hinnad on langenud 10–20%. Olukord Vanalinna kinnisvara turul on muutunud, sest müüjaid on praegu rohkem

kui ostjaid.  Nõudlus on püsiv ja stabiilne, sest alati leidub inimesi, kes soovivad Tallinna vanalinnas ühe- või kahetoalist korterit.