Investeerige arukalt ja ärge süüdistage maailmamajandust

Eesti riik on küll püüdnud oma kompetentsi ja rahaliste võimaluste piires luua innovaatilise majanduskeskkonna ja anda üldisi soovitusi, kuid mida eduka ettevõtte loomiseks konkreetselt teha tuleb ja saab, peavad ettevõtjad ise välja mõtlema.

Mida aga teha ei maksaks?

•• Tuleks hoiduda investeeringutest madalatehnoloogilisse tootmisse, langusfaasi jõudnud harudesse, nõrkadesse äriplaanidesse.

•• Ei maksaks viriseda, et puudus on tööjõust, töötajad nõuavad liiga kõrget palka, paljud inimesed eelistavad töötada väljaspool Eestit, lapsed ei taha astuda kutsekoolidesse ega inseneriõppesse, valitsus ei luba kolmandatest riikidest piisavalt odavat ja sotsiaalselt leplikku tööjõudu sisse tuua jne. Meie majanduskeskkond on niisugune ja seda tuleb arvestada.

•• Tuleks lõpetada pidev hala à la maa on külmunud ja kärss kärnas. Rahvas on surmani tüdinud nägemast igaõhtustes teleuudistes hädaldavaid, solvunud näoga kaamerasse jõllitavaid ja oma ebaõnnestunud äriplaanile riiklikku toetust nõudvaid ettevõtjaid. Nad süüdistavad kõiki peale iseenda. Veelgi häbiväärsem, kui virisejate puhul on tegemist tööandjate organisatsioonide juhtkujudega. Tahaks neile öelda: „Investeerige arukalt ja ärge süüdistage oma ebaõnnestumistes maailmamajanduse arenguid, konkurente ega riigivõimu.”

•• Ei maksa segi ajada ja nii üheselt samastada oma ettevõtte ja Eesti riigi probleeme, huve, käekäiku. Ei tasu oma ettevõtte raskuste korral kuulutada häda kogu Eesti riigile ja rahvale. Ettevõtte likvideerimise või pankroti korral hakkavad tööjõudu, territooriumi, hooneid jms kasutama paremate äriplaanidega ettevõtjad.

•• Ei maksaks üle dramatiseerida suhteid Venemaaga. Mõnel meie ärimehel oleks muidugi lihtsam, kui Eesti ja Venemaa vahel piiri polekski. Aga meie rahvas tahab, et Eesti ja Venemaa vahel oleks väga tugev piir, EL-i ja NATO piir. Meie praegused suhted suure idanaabriga on viimase viie sajandi parimad. Eksport Venemaale on kasvanud kiiremini kui Euroopa Liitu. Venemaa on Eesti jaoks tähtsuselt neljas eksporditurg (umbes 10%). Riskide hajutamise seisukohast vaadatuna on see piisav osakaal. Pealegi näitavad valik-uuringud, et Euroopa Liidu ja OECD riikidesse on tunduvalt tulusam eksportida.

Rohkem optimismi

•• Ärge vaevake oma pead SKT dünaamikaga. See näitaja mõõdab pigem majanduse aktiivsust, sebimist, tehingute arvu. Rõõmustage pigem selle üle, et tänavu on eksport suurenenud ja selle struktuur paranenud. Kümne kuu kokkuvõttes laekus makse 8,1% rohkem kui eelmisel aastal. Tööpuuduse statistiline kasv on siiani olnud tingitud pigem mitteaktiivsete registreerumisest. Hõivatute arv on tegelikult hoopis suurenenud. Ajal, mil maailmamajandus jaheneb ja siseturg kiratseb, leidub Eestis õige mitmeid ettevõtteid, mis otsade kokkutõmbamise asemel mõtlevad hoopis laienemisele. Kutsuksin Eesti ettevõtjaid üles optimismile. Kriis kiirendab arenguid ja majandusliku võimu ümberjagamist maailmas. See pole Eestile mitte ainult oht, vaid ka võimalus hõivata rahvusvahelises tööjaotuses senisest väärikam koht.