ARVAMUS: Üleilmset majanduse jahenemist tuleb osata ära kasutada
Võrreldes siseturule orienteeritud töötleva tööstuse harudega on ekspordile orienteeritud harud rahvusvahelisele majanduslangusele seni rahuldavalt vastu pidanud. Ilmselt on meid siiani päästnud asjaolu, et ekspordi struktuur on diferentseeritud (riskid hajutatud) ja suuresti orienteeritud siiani võrdlemisi stabiilsetele Euroopa Liidu liikmesriikidele, eriti Soomele ja Rootsile.
Selleks et rahvusvaheline majanduslangus võimalikult valutult üle elada, ülemaailmses konkurentsis edukas olla ja jätkusuutlikult areneda, vajame tunduvalt kiiremat ekspordi-kasvu. Praegune majandusolukord annab selleks harvaesinevalt hea võimaluse. Igat sorti arengud, tootmise riikidevaheline ümberpaiknemine ja majandusliku võimu ümberjagamine maailmas üha kiireneb. Eestil võib avaneda suurepärane võimalus väljuda ülemaailmsest rahandus- ja majanduskriisist mitte vaese ja räsituna, vaid hoopis võitjana ning hõivata rahvusvahelises tööjaotuses senisest hoopis väärikam koht.
Raha pole maailmast kadunud
Töötleva tööstuse ettevõtjad ja tippjuhid on juba õige mitu aastat kurtnud tööjõupuudust, mis takistavat neid uusi suurepäraseid äriplaane ellu viimast ning tootmist ja eksporti laiendamast. Nüüd on odavate laenude võimalus lõppenud, sisetarbimine vähenenud ja ehitusbuum selleks korraks läbi. See tõrjub töötajaid ehitusest, ehitusmaterjali- ja puidutööstusest ning muudest kinnisvaraturuga seotud valdkondadest massiliselt välja. Inimesi saabub tagasi ka Soomest ja teistest välisriikidest. Ega sellised inimesed – valdavalt maskuliinsemat sorti meesterahvad – teenindusse ei sobi ega seal töötada ei taha. Loogiline oleks nende siirdumine just töötlevasse tööstusse.
Tööjõu suurenenud pakkumine loob eeldused töötleva tööstuse ekspordisektori forsseeritud arenguks ja ekspordi järsuks suurendamiseks. Selleks on aga vaja muidugi tööjõu ulatuslikku ümber- ja täiendusõpet. Ka raha pole maailmast kuhugi kadunud.
Vaba kapital – niipaljukest kui seda Eestis on – ei lähe enam kinnisvaraarendusse. Kuigi ülemaailmne finantskriis on toonud endaga majanduslanguse meie ekspordimaades, euroga seotud Eesti kroon on mitme valuutaga võrreldes tugevnenud, tarnijad nõuavad ettemaksu ja laenu on varasemast tunduvalt raskem saada, tuleks püüda tekkinud võimalusterohket olukorda maksimaalselt ära kasutada. Seda enam, et on ka ettevõtjate jaoks positiivseid arenguid: toorainehinnad maailmaturul on langenud, kinnisvara odavam, palgasurve vähenenud, paljud ettevõtted otsivad uusi koostööpartnereid jne.
Kuigi postindustriaalse ühiskonna poole liikudes töötleva tööstuse osakaal tööhõives, SKT-s, müügis jne pikaajalises plaanis paratamatult mõnevõrra väheneb ja teeninduse osakaal suureneb veelgi, on siiski lähiaastatel võimalik töötleva tööstuse eksporti arvestataval määral kasvatada.
