Veebruari alguses SAS-is vastu võetud otsus Estonian Airi 49-protsendine osalus maha müüa võib lõpuks ikkagi viia selleni, et Eesti riik peab rahvusliku lennufirma ise ära ostma.

„Praegu on väga halb keskkond investeerimiseks. Neil investoritel, kelle poole muidu võiks vaadata, ei ole raha ja pangad laenu ka ei anna, sest Estonian Air on majanduskeskkonna tõttu kahjumis,” arvas suurinvestor Joakim Helenius.

Tema hinnangul ei suuda SAS praegu Estonian Airile uut strateegilist investorit leida ega soovi ka ise selle muredega tegelda. Nii võibki juhtuda, et SAS laseks müügi nurjumisel väikse lennufirma pankrotti, selle vältimiseks peaks aga riik osaluse enda kätte võtma.

Estonian Airi endine juht Toomas Peterson riigi suurosalusse ei usu, sest ettevõttesse tuleb lisaks ostusummale ka investeerida, et seda korralikult käigus hoida. Euroopa direktiiv aga keelab lennufirmadele riigiabi anda.

„Mina näen kombinatsiooni, kus ühelt poolt oleks osanik keegi rahakas investor ja teisalt partneriks mõni suurem lennufirma,” sõnas Peterson, tunnistades ühtlasi, et lähiümbrusest on partnerit leida üliraske. „Finnair on teatanud, et nemad arendavad pigem (oma Eesti tütarettevõtet – toim) Aero Airlinesi,” lisas ta.

Teine suurem firma, mille poole vaadata, oleks SAS-iga ühte allianssi kuuluv Lufthansa. Petersoni hinnangul oleneb Lufthansa huvi aga sellest, kuidas suudab SAS end ümber organiseerida, et siis võib-olla hoopis kogu SAS ära osta.

„Ida poole vaadates võib leida investoreid, kes oleksid huvitatud EL-i lennufirma ostust. See on ka üks variante, aga Eesti riik ei saa Estonian Airi raha juurde panna. Ei saa teha nii, et võtame pensionäridelt ja õpetajatelt raha ära ja paneme lennundusse,” väitis Peterson.

Kaugemaid lennufirmasid tema sõnul kosilasteringi kaasata ei maksa, sest keegi ei soovi väikest firmat, mille probleemidega tuleb kindlasti tegelda, kuid mis erilist lisaväärtust ei anna.

Peterson arvas, et Estonian Airi jaoks oleks parim variant jätkata koostööd SAS-iga, kuid leida firma väljaostuks investor. Tema sõnul tuleb aga tunnistada, et ettevõte jääb alati lokaalseks lennufirmaks, kust otse New Yorki ja Bangkokki lennata ei saa.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts loodab aga endiselt, et Eestis leidub kohalik investor, kes Estonian Airi oma õlule võtaks. „Eesti põhihuvi on ühenduste säilitamine ja meie esimene eelistus on, et omanikeringis oleks piisavalt kompetentne strateegiline Eesti investor,” ütles ta.

Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper selgitas, et Eesti investor oleks parim lahendus, sest tema jaoks oleks riigi huvi olulisemal kohal kui välisinvestoritel. „Aatelisus ja laiema perspektiivi nägemine oleks tervitatav,”  märkis Vapper.

Varem on Juhan Parts öelnud, et välistatud pole ka variant, et ajaks, kuni käivad uue partneri otsingud, omandab osaluse riik.

Ei ole teada, mis seisus on Estonian Airi müük praegu. SAS-i pressiesindaja teatas, et ei saa asjade käiku veel kommenteerida. Kalev Vapperi sõnul võib uudiseid oodata veebruari lõpus, mil toimub ettevõtte osanike koosolek. Võimalikest ostjatest ei soovinud kõnelda ka Estonian Airi teise vähemusosaniku, 17-protsendise osalusega investeerimispanga Cresco juht Olev Schults.

Kui palju maksab Estonian Air?

Jaanuari lõpus teatas SAS, et müüb oma 80,1-protsendise osaluse Hispaania lennufirmas Spanair ühe euro eest. Firma tõi SAS-ile möödunud aastal väidetavalt 5 miljardit krooni kahjumit. Kas ka Estonian Airi võiks osta niisama vähese raha eest?

Joakim Heleniuse hinnangul võib just seda oodata. „Ilmselt saab Estonian Airi kätte peaaegu tasuta. See, kes osaluse üle võtab, saab vastutuse firmat elus hoida ja see on kallis,”  arvas ta ja ütles, et ei oleks kogu oma aatelisuse juures nõus ise firmat ostma.

„Kui investorid tahaksid midagi osta, siis oleks neil palju muid ja odavamaid variante. Milleks osta kahjumis lennukompanii?” küsis ta.
Helenius soovitas riigil Estonian Air siiski üle võtta ja see niipea, kui finantsseis paraneb, maha müüa või börsile viia.

Toomas Peterson ei soovinud firma hinda täpsemalt prognoosida. „Ma ei tea, millised on nende kohustused. Bilanss on suhteliselt tühi. Seal on vaid tühjad hooned, lennukid on liisitud. Ostja ostaks põhimõtteliselt turgu,” märkis ta, ja turul oodatakse sel aastal kõikjal maailmas 10–15-protsendist langust.

SAS ostis Estonian Airi osaluse 2003. aastal 180 miljoni Rootsi krooni ehk toona umbes 309 miljoni Eesti krooni eest. Kuigi ettevõte teenis esimestel aastatel kasumit, langes see 2006. aastal pea sama suurde kahjumisse. Eelmisel aastal teenis Estonian Air seni suurima kahjumi, hinnanguliselt 100 miljonit krooni.