Edukas „relvaäri” viis keskturult e-poeni Taiwanis

Eesti Päevaleht alustab suvist artiklisarja ettevõtetest, mida saadab majandussurutisest hoolimata edu.

Laigulised vormid, kiivrid, tanksaapad ja näomaskid, raadiosaatjad, lahingukaardid ning suu­red relvad. See ei ole sõda, vaid tavaline vihmane laupäev Tallinnas Männiku polügoonil. Mehed ei ole sõjaväelased ega kaitseliitlased, vaid mängivad airsoft’i sõjalis-sportlikku mängu. Ja nii vähemalt kaks päeva nädalas, kui ilm lubab.

„See on inspiratsioon, ajad teisi taga värskes õhus. See on parem, kui juua õlut kuskil suitsuses ruumis,” ütleb Kuldlõvide kapten Emeli Schmidt. Ka odavam, lisavad teised mängijad.

Odav ei ole muidugi kumbki. Varustuse ühekordne üürimine on 300 krooni. Relva hind algab kahest tuhandest kroonist, kuid ostes varustust ja riideid võivad kulud lõpmatuseni kasvada.

Netipood Taiwanis

Ajal, kui iga väljaantavat krooni hoolega loetakse, avab airsoft-relvi maale toov X-Force OÜ järgmisel nädalal Taiwanis netipoe. Kaks aastat tagasi kahe partneriga väikeste tellimustega Tallinna keskturul alustatud äri esimene aasta oli vilets, käive 400 000–500 000 krooni, ütleb üks ettevõtte omanikke Stanislav Denikin. „Eelmine aasta oli väga hea, 40–50% neist, kes sattusid üritustele, jäid ka mängima,” lisab Denikin,  kelle sõnul mullune käive jõudis kahe ja poole miljoni kanti. Muutusid ka kogused, ütleb mees. „Järsku tõime 20 kilo kuulide asemel sisse tonni.”

Tänavu on müüdud mullusest poole vähem, sest liisinguga ei julgeta enam hobivarustust osta: „Need, kellel on kindel palk, on nõus meie [X-Force – toim] järelmaksu kasutama, sest kui sissetulek kaob, siis tuleb relv lihtsalt müüjale tagastada. Pangalt aga kardetakse liisingut võtta, kardetakse, et ei jaksata kohustusi täita,” räägib Denikin.

Seda enam on X-Force otsinud arenguvõimalusi. Denikin näeb ettevõtte kiire kasvu taga just tegijate aktiivsust. „Pakume võimalusi harjutamiseks, käime Tallinnast väljas varustust näitamas, pakume koostöös üritustele auhindu.” Samamoodi lähenetakse välisturgudele, Ve­ne­maal on pidevalt töötatud kas või sealsete veebifoorumites. „Tuli välja, et meil on toode, mi­da teised ei paku,” osutab Denikin Eestiski väga hästi müüvale airsoft-snaipripüssile. Veel üks eelis: firma suhtleb vene klientidega nende emakeeles, konkurendid aga kasutavad inglise keelt.

Rahvusvaheline mõõde polnud esialgu äriplaanis, ettevõte on kasvanud omanike järk-järgulistest investeeringutest. „Ve­ne­maa turg on meil arenenud meie oma pealehakkamisest. Teised firmad Eestis ei ka­suta seda võimalust.” Taiwanis, kus avatakse peagi netipood, on ettevõttel logistikakeskus, mis täidab ka Venemaa tellimusi.

Mis Denikinile muret teeb, on riigi kasin tugi Vene-suunalisele ettevõtlusele. „Kardetakse suurt naabrit. Ta on agressiivne, aga ikka saab tema käest raha võtta. Eesti riik ei peaks keskenduma sellele, et meil on siin eestlased ja venelased, vaid sellele, et on üks Eesti. Me peame koos vaatama, kuidas edasi areneda – selleks on vaja ettevõtlust.” Muide, Taiwani netipoe esilehelgi on näha väike Eesti lipp.

Airsoft. Mis see on?

••    Jaapanist alguse saanud sõ­jalis-sportlik mäng, kus on käi­gus relvakoopiad ja tulistatak­se 6-millimeetriste plastik­kuu­lidega.

••    Eelmisel laupäeval Männiku polügoonil mängu korralda­nud Aleksandr Viilup räägib, et stsenaariumi keerukusel ei ole piire.

••    Varustuse importija Sta­nis­lav Denikin lisab, et mängitak­se läbi ka filmistsenaariume, mitmesuguseid lahinguid, kus nõutakse tõetruud varustust ja vormi.

••    Erinevalt värvikuulimängust (ingl paintball) ei jäta kuulid mär­ke ja seega käib mäng aususe peale.

••    Airsoft’i mängitakse enamikus Euroopa riikides ning Venemaal ja Aasias. Eestis on sel­le­ga tegeldud kümmekond aas­tat. Selle aasta augustis toi­mub suur Stalkeri-teemaline mäng, kuhu oodatakse osalejaid mitmest riigist.