Reformierakonna plaan võtta Tallinna Sadamalt sellel aastal täiendavalt dividende võib sadama jätkusuutlikkusele mõjuda hävitavalt. 

Valusate kärbete asemel keskendub valitsus rahandus- ja peaministri ettepanekul ühekordsete tulude suurendamisele ning tahab Eesti Energialt ja Tallinna Sadamalt võtta täiendavaid dividende 1,7 miljardi krooni ulatuses. Tallinna Sadamast planeeritav täiendav 400 miljoni krooni suurune dividenditasu võib aga ettevõttele mõjuda hävitavalt. Lisaks tahab valitsus rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekul võtta raha välja niigi vaakuvast Eesti Raudteest. Ettepaneku täitmine peataks aga kõik investeerimisprojektid ja jätaks kasutamata ligi pool miljardit krooni Euroopa Liidu abiraha Eesti Raudtee infrastruktuuri parendamiseks.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna poolt ettevõtte nõukogu liikmetele saadetud memo kohaselt ei ole sadamal – arvestades 2009. aasta planeeritavaid tulusid, kulusid, investeeringuid, juba kinnitatud dividendimakseid summas 100 miljonit krooni ja laenude graafikujärgseid tagasimakseid – käibevahendeid, mille arvel oleks võimalik maksta riigieelarvesse sel aastal täiendavalt 400 miljonit krooni dividende.

Selle aasta 17. aprillil otsustas Tallinna Sadama nõukogu esitada valitsusele 2010. aasta riigieelarve aruteluks ettepanek 2010. aastal sadamast dividendid võtmata jätta. Ometi on ka see raha riigieelarve projekti tuludena juba sisse kirjutatud.

Tallinna Sadama nõukogu liige Indrek Raudne näeb ainsa reaalselt teostatava võimalusena seda, et riik annab Tallinna Sadamale reservide arvel laenu, võtab siis raha dividendidena välja ja kunagi hiljem sisuliselt kustutab laenu.

„Eelnevate aastate jaotamata kasum ei seisa ju sadamas rahana arvel, see on investeeritud koos laenuvõimendusega sadama infrastruktuuri ja pankadelt nii suures mahus ning vähegi talutava intressi ja pikkusega laenuraha saada dividendide väljamaksmiseks on sadamal täna lihtsalt võimatu,” on tema seisukoht.

Selline käitumine on Raudse hinnangul ka põhimõtteliselt rumal. „Jooksvad kulud ületavad tulusid, kuid selle asemel, et jooksvaid püsikulusid vähendada, peidavad poliitikud ühekordseid finantsskeeme tehes pea liiva alla, üritades sellega probleeme kinni mätsida,” kritiseeris Raudne. Ta lisas, et Eesti riik elab üle oma võimete ning rahandusminister lihtsalt lollitab rahvast skeeme kokku joonistades.

„Miks peaks riik AS-i Tallinna Sadam jätkusuutlikkust suurde ohtu seades selle ettevõtte kaudu ühekordselt ja kallilt raha laenama ainult selleks, et peaminister saaks veel mõne kuu varjata riigieelarve praeguse kulupoole paratamatut jätkusuutmatust. Keda me rohkem sellega petame, iseennast või oletame oma naiivsuses, et eurorahale üleminekuks vajalike Maastrichti kriteeriumite täitmise hindajad Euroopas on päris kõlupead?” küsis Raudne.

Punane terror

Sadama nõukogu liige Tõnis Palts nentis, et kui seni on luhtunud peaminister Andrus Ansipi pingutused hävitada pidevalt Venemaaga suhteid halvendades Eesti transiidisektor, mis annab tööd 5000 inimesele, siis nüüd viimasel meeleheitlikul katsel see tal ilmselt õnnestub. „Ajal kui tuleks töökohti luua, tahavad Ansip ja Ligi neid vähendada. Seda kõike selleks, et säilitada enda töökohad pensionäride häältega pärast valimisi. Väljavõetavad vahendid lähevad ju pensionide tõusu katteks. Tegemist on savisaareliku pensionäride häälte ostmisega ettevõtluse hävitamise hinnaga ehk punase terroriga nii sisult kui ka vormilt,” leidis Palts.

Sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul loodetakse ühekordse tulu peale ning tegemist on tõsise küsimärgiga, kuivõrd tõsiseks sellist riigi tulupoolt, mis meil praegu on, üldse hinnata saab.

„Mul oli äärmiselt tore kuulda, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts dividendide võtmist heaks ei kiida, aga ta peaks võitlema viimaseni selle vastu. Sisuliselt tapetakse sellega ju Tallinna Sadam ära – konkurente on Balti meri täis, ettevõttel on oma arengukavad olemas ja kui me nüüd kõik need miljonid ära võtame, siis võime selle kõik korstnasse kirjutada. Ehk siis ühekordse žesti alusel teeme endale pikemas perspektiivis väga korraliku karuteene,” kritiseeris Nestor valitsuse plaani.

Kavad purustatakse

Nestori sõnul näeb valitsus kogu tulude juurdekasvu dividendide võtmises. Samas on Eesti Energia ja Tallinna Sadama arengukavad arutatud läbi valitsuse tasemel. „Täna purustame me ühe otsusega need arengukavad momentaanselt. Ja uusi arengukavasid, mis siis saab pärast dividendide võtmist, pole kohe kindlasti mitte keegi mitte kusagil arutanud,” kutsus Nestor valitsust tervele mõistusele.

IRL-i peasekretäri Margus Tsahkna sõnul ei tohi riik kindlasti ettevõtteid ära tappa ning tema erakonda kuuluva Juhan Partsi mure valitsuse plaani pärast on põhjendatud.

Tsahkna viitas, et IRL on kärpeprotsessi raames käitunud põhimõtte järgi, et majandusest ei tohi raha välja tõmmata ja investeeringute arvelt ei tohi kärpeid teha. „Tegu on ikkagi ettevõtetega, kuigi omandivormi järgi on omanik riik. See ei tähenda aga seda, et riik peaks olema halb omanik. Kui sa ettevõtetest võtad välja rohkem raha, kui seal tegelikult on, siis on selge, et see on pankroti tee,” ütles Tsahkna. Ta lisas, et riik ei saa ohverdada pikemas perspektiivis riigile väga olulisi ettevõtteid.

Ain Kaljurand tuletas nõukogule meelde, et sadamal on parajasti käsil kaks suuremahulist investeeringut: Muuga konteineriterminali laiendus ja Muuga sadama idaosa laienduse esimene etapp, mille kogumaksumus on kokku üle 1,2 miljardi krooni. „Nimetatud investeeringute peatamine pole otstarbekas, sest sel juhul poleks võimalik varade planeeritud kasutusse andmine ning järgnevatel aastatel jääks nendelt tulud teenimata. Samuti jääks kasutamata 301,4 miljonit krooni EL-i abiraha,” viitab Kaljurand.

Ka viitab Kaljurand, et võõrkapitali kaasamise võimalused on laenuturul alates 2008. aasta keskpaigast oluliselt halvenenud ning ka paari järgneva aasta perspektiivis ei ole ette näha laenukapitali (iseäranis pikaajalise kapitali, mille pikkus vastaks

AS-i Tallinna Sadam projektide tasuvusajale) kättesaadavuse olukorra paranemist.

„Mitmed Eestis tegutsevad suurpankade filiaalid (Danske Bank, Nordea, Handelsbanken, DnB Nord Pank, UniCredit Bank) ja ka Põhjamaade Investeerimispank, kus ka Eesti riigil on osalus,  on teatanud, et pikaajalise finantseeringu andmine on Eesti ettevõtetele teadmata ajaks peatatud kõrge riigiriski hinnangu tõttu,” kirjutab Kaljurand. Ta lisab, et samuti tooks AS-i Tallinna Sadam laenukapitali hinna märkimisväärne tõus endaga kaasa AS-i Tallinna Sadam kapitali kaalutud keskmise hinna tõusu, mis omakorda viiks põhivarade suuremahulise allahindluse vajaduseni, sest juba realiseeritud investeerimisprojektide tulubaasid ei suudaks katta sedavõrd suurt laenukapitali hinna kasvu.

Turuosalt suurimad pankade filiaalid Eestis – SEB Pank ja Swedbank – suudaksid pakkuda ainult lühiajalist finantseerimist väikeses mahus ning suhteliselt kõrge hinnaga. Samas oleks pankade seatavaks eritingimuseks dividendi väljamaksete piiramine kuni sõlmitava finantseerimislepingu lõpptähtajani. 

Dividendimakseks vahendite hankimine varade müümise teel ei annaks Kaljuranna hinnangul aga soovitud kiiret efekti, kuna AS-i Tallinna Sadam varad on oma iseloomult vähelikviidsed.

„Kõigis AS-i Tallinna Sadam finantseerimislepingutes on sees klausel, mis lubab finantseeringu andjal ühepoolselt laenu tagasi kutsuda juhul, kui Tallinna Sadam peaks võõrandama sõltuvalt lepingust üle 5–10% oma varadest,” kirjutab Kaljurand.

Pronksiööst alates halvenemine

•• Tallinna Sadama olukord on läinud halvemaks alates pronksiöö sündmustest.

•• Sadama nõukogu liige Indrek Raudne tuletas meelde, et Tallinna Sadamal on kaks tuluallikat – reisisadam ning kaubavedu, millest ligi kaks kolmandikku moodustab masuut. „Kuid selle aasta lõpus saab valmis Ust-Luga masuuditerminal ja keegi ei tea, kuidas see mõjutab meie järgmise aasta kaubamahtusid,” viitas Raudne ees ootavatele ohtudele. Seetõttu leiab Raudne, et Tallinna Sadamal peab praeguses turusituatsioonis olema mingisugunegi likviidsuspuhver, ettevõtte laenukoormus on aga juba murettekitavalt suur.

•• Audiitor on kaks aastat kirjutanud Tallinna Sadama majandusaasta aruandesse märkuse, et teatud investeeringud on kaheldava väärtusega arvele võetud. Silmas on peetud söeterminali ja Saaremaa ristlussadamat. Viimane läks maksma üle 150 miljoni krooni, kuid reaalset tegevust seal ei käi ja tõenäoliselt ei hakkagi käima.

•• Varade konservatiivsel ümberhindamisel kaob aga jaotamata kasum, ning sellisel juhul pole

ettevõttel enam isegi paberi peal midagi jagada.