Uuring: immigrantide komistuskiviks tööturul pole mitte päritolu, vaid keelebarjäär
Võrreldes eestlastest põliselanikke ja eesti keelt kõnelevaid immigrante, on nende ametistruktuuris küll erinevusi, kuid need ei võimalda rääkida selgest ametialasest jagunemisest. Jagunemine on aga ilmne, kui võrrelda eesti keelt oskavaid ja mitteoskavaid immigrante.
Üle poole eesti keele oskuseta immigrantidest töötas oskustöölise või operaatorina, üsna suur oli ka lihttööliste osatähtsus (13%). Juhtide, eri taseme spetsialistide ja ametnike osatähtsus oli nende hulgas 21%.
Eestlastest põliselanike ja eesti keelt oskavate immigrantide hulgas oli kõige rohkem tippspetsialiste, keskastme spetsialiste ja ametnikke. Eesti keele oskusega immigrantide seas oli neid üle poole hõivatutest (54%), mida oli isegi enam kui eestlastest põliselanike seas, kus selle ametiala esindajate osatähtsus oli 37%.
Juhtide, kõrgemate ametnike või seadusandjatena töötavaid hõivatuid oli kõige rohkem eestlastest põliselanike seas - 17%. Eesti keele oskusega immigrantide hulgas oli neid 11%. Nii eestlastest põliselanike kui ka eesti keele oskusega immigrantide ametialast jaotust iseloomustas ka lihttööliste üsna väike osatähtsus (vähem kui 5%).
Immigrantrahvastiku uuringu korraldas statistikaamet 2008. aastal esmakordselt. Immigrantrahvastikuna defineeriti inimesed, kelle vanemad olid sündinud välismaal ning need, kelle puhul oli teada vaid ühe vanema sünnikoht, mis ei olnud Eestis. Eesti alaliste elanike seas oli immigrantrahvastiku osatähtsus 2008. aastal 24%.
Eestlastest põliselanike puhul on tegemist eesti rahvusest elanikega, kelle mõlemad või üks vanem on sündinud Eestis.
