Tuleval aasta riigieelarve juures Vitsur maksude tõstmist kuigi pakiliseks ei pea, kuna järgmiseks eelarveaastaks on veel reserve, kust hädavajalike kulutuste katteks saab ammutada ühekordseid tulusid.

„Arvan, et valitsus püüabki maksude, sealhulgas ka tulumaksu tõstmist vältida nii palju kui võimalik. 2011. aasta eelarvega läheb aga asi tunduvalt keerulisemaks,“ arvas Vitsur. „Seepärast eksisteerib on oht, et suurel määral erakorralistele tuludele baseeruvat eelarve tasakaalu võidakse hinnata jätkusuutmatuks ja meil tuleb ka 2010. aasta eelarve suuremas ulatuses tasakaalustada maksutuludega. Sellises olukorras on maksude kallale minek praktiliselt vältimatu, sest edasine kärpimine on maksude tõstmisest mõnevõrra valusam.“

Praeguses olukorras peab Vitsur majanduse taastumist kõige vähem ohustavaks maksutõusuks üksikisiku tulumaksu suurendamist. „Tulumaksu olemasolevate soodustuste täielik kaotamine on minu arvates hetkel komplitseeritud, kuivõrd selle sammuga võime oluliselt halvendada üksikisikute võimet võlga teenindada. Samuti riivataks selle sammuga inimese õiguspärast ootust.“

18 aasta pikkune kogemus on Vitsuri sõnul näidanud, et aktsiiside tõstmisel peab alati arvestama musta turu osatähtsuse suurenemisega ja laekumata jäänud tuludega pika perioodi jooksul. „Aktsiise võib tõsta, kuid üksnes mõõdukas tempos.“

Kindlatest sotsiaalsetest kaalutlustest lähtudes alles jäetud käibemaksu erandite kaotamine oleks Vitsuri hinnangul inimlikust vaatenurgast lähtudes kõige vähem aktsepteeritav.

„Ettevõtete maksukorralduse muutmisega ma hetkel ei kiirustaks, kuivõrd see häiriks majanduse taastumist. Küll aga pean vajalikuks tuntavate soodustuste andmist alustavatele ettevõtetele ca kolm aastaks,“ lisas ta. „Seda vaatamata sellele, et selline otsus teeks eelarve tasakaalustamise veelgi keerulisemaks. Kuid peame mõistma, et ilma uute ettevõtete tekkimiseta me august välja ei tule.“