Enne järjekordset maksutõusu soovitab Sõerd üle vaadata muud võimalused. „Mina küll ei ole seda meelt, et eelarve kärpimise võimalused on juba ammendatud,“ ütles ta Päevaleht Online´ile.

Järgmise aasta eelarve plaanis on kulude mahuks 89,6 miljardit, SKP on aga mitme aasta tagusele tasemele kukkunud. 2007. aastal oli Sõerdi sõnul kulude maht 74,6 miljardit. „Me ei ole jõudnud jätkusuutlikule tasemele tagasi,“ lisas ta ning möönis, et suure vahe tekkimiseks on ka objektiivseid põhjuseid, kuid arvud on siiski liiga erinevad.

Maksude tõstmise asemel tuleks Sõerdi sõnul hoopis muule keskenduda. „Minu meelest on suur töö ära tegemata ,“ lausus ta, viidates lubadustele vaadata üle kehtivatest seadustest tulenevad kohustused. Eelarve tulud seotakse lahti sihtotstarvetest ning üle lubati vaadata ka Euroopa direktiiviga seonduv.

Erakorralistele tuludele baseeruvat eelarve tasakaalu jätkusuutmatuks hindamist peab Sõerd täiesti eksisteerivaks riskiks. „Praegu on eelarve positsioone parandatud ühekordsete meetmetega, mis küll parandavad hetkel positsioone, aga ka pikemas perspektiivis on vaja uusi lahendusi,“ rääkis ta ning lisas, et riigi vara müük ja dividendid on ju vaid ühekordsed sammud.

Pikemas perspektiivis eelarve positsiooni hoidmiseks oleks eelkõige tarvis kulude pool veel kord läbi revideerida.

Sõerdi sõnul oleks ettevõtlusele praegu parimaks abivahendiks stabiilne maksusüsteem, mis ettearvamatult ei muutu. „Ettevõtluse seisukohast on maksukoormus kasvanud tuntavalt,“ rääkis ta, tuues näiteks, et 2006. aastal oli maksukoormus alla 32%, kuid nüüd jõudnud juba 35% tasemeni, tõustes järgmisel aastal veel protsendi võrra.

„Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen et majanduskeskkond selle tulemusel on juba muutunud, veel täiendavat koormust lisada on ilmselgelt liig,“ arvas ta.