Linnavalitsuse tänase istungi eelnõu seletuskiri märgib, et seni on lapsehoiuteenuse hüvitist makstud lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale lapsehoiuteenuse ostmisel tehtud rahaliste kulutuste eest.

Linnaosade valitsuste esitatud kuludokumentidest selgus, et 10 protsenti hüvitise saajatest on seni ostnud teenust mahus, mis ületab kahekordset hüvitise määra, 30 protsenti ostavad seda määrast väiksemas mahus ja 60 protsenti hüvitise saajate ostetud teenuse mahu määr on jäänud vahemikku 1925–3849 krooni.

Kui uus määrus jõustub, ei maksta hüvitist enam neile, kes ostavad teenust mahus, mis jääb alla lapsehoiuteenuse hüvitise määra, milleks sel aastal on kuni 1925 krooni lapse kohta. Neile, kes ostavad lapsehoiuteenust kahekordsest hüvitise määrast väiksemas mahus, makstakse hüvitist 50 protsendi ulatuses.

Vaid neile, kes ostavad teenust, mis on võrdne vähemalt kahekordse hüvitise määraga, makstakse hüvitist 100 protsenti.

Keskmiselt 500 krooni lapse kohta

Möödunud aastal maksti hüvitist 1677 lapsele lapsehoiuteenuse ostmise eest. Hüvitise määr ühe lapse kohta kuus oli kuni 1875 krooni ja hüvitisi maksti kokku 11,7 miljonit krooni.

Selle aasta kümne kuuga on lapsehoiu hüvitist makstud juba 1794 lapsele ning linnal on kulunud 11 miljonit krooni. Keskmiselt on hüvitist makstud 511 krooni lapse kohta kuus.

Kõnealust toetust on õigus taotleda alates päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmine lapse eest, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse.

Õigus hüvitisele lõpeb aga lapse kandmisel koolieelse lasteasutuse või kooli nimekirja. Hüvitise määr ühe lapse kohta on aga võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga lapse kohta ühes kalendrikuus.