Päästjad hakkavad tööle 24-tunnistes vahetustes

Kokku lepiti päästjate poole pikem tööaeg, kuid 110 päästetöötaja töökoha saatus pole endiselt teada.

Siseminister Marko Pomerants rääkis Päevaleht Online'ile, et täna jõuti lisaks päästetöötajatele olukorda arutada ka piirivalve ja politsei esindajatega.

"Mis puudutab päästetöötajaid, siis jõudisme ühisele arusaamale, et tuleb töögraafik 24 tundi tööl/72 tundi vaba," rääkis Pomerants. "Jõudime ka kokkuleppele, kuidas päästetöötajate töö tasustatakse - 22 tundi saab olema tasustatud ja kaks tundi on puhkeaeg, mille eest makstakse täiendavat lisatasu 150 krooni kuus, et tagada väljasõiduvalmidus," selgitas siseminister.

Endiselt jäi lahtiseks aga 110 päästetöötaja töölejäämise saatus. "Sellest, et me suudaksime tagade nende palgad samas suuruses, mis praegu ja et kõik inimesed saaksid tööd jätkata, on meil endiselt puudu 23 miljonit krooni," rääkis Pomerants. Selles osas on ministri sõnul võimalik lähtuda vaid sellest, kas riigikogul on võimalik selline summa riigieelarvest leida.

"Tulemegi kokku uuesti järgmisel nädalal, kui ka riigikogus on selgus majas, kas on võimalik päästetöötajatele vastu tulla," lisas ta. "Üks, mis ilmselge - me liikusime edasi," kinnitas ta.

Põhja-Eesti päästetöötajate usaldusisiku Ivo Pauluse sõnul olid tänased läbirääkismised keerulised, ent jõuti parima võimaliku kokkuleppeni. "1. jaanuarist on päästetöötajatel vana graafik tagasi," ütles ta. "Tõsi, seal hulgas on kaks tundi, mida ei tasutata 100-protsendiliset, aga ikkagi praeguses situatsioonis, kus raha ei ole, on see parim lahendus," tõdes Paulus.

Mis saab koondamisohus olevatest päästetöötajates, see küsimus on Pauluse sõnul jätkuvalt õhus. "Ei ole kahjuks keegi teatanud rõõmusõnumit, et oleks leitud seda vajalikku 22,8 miljonit krooni, mis puudu on," rääkis ta. "See on endiselt Toompeal riigikassas kuskil," märkis päästetöötajate esindaja.

Nende 110 päästetöötaja saatus selgub Pauluse sõnul 9. detsembril. "Selleks ajaks peab riik leidma need 22,8 miljonit krooni, selline olukord on," nentis ta.

Läbirääkimistel politsei ja piirivalvega jõuti Pomerantsi sõnul kokku leppida, et kõige madalam astmepalk jääb ka 2010. aastal kehtima.