Läti riigieelarve kostitab kodanikke maksutõusuga
Läti järgmise aasta riigieelarve tulud on 4,736 miljardit latti (104 miljardit krooni) ja kulud 5,417 miljardit latti (119,5 miljardit krooni), vahendas LETA. Lõunanaabrite eelarvedefitsiit on järgmisel aastal 7,5 protsenti SKP-st.
"See oli väga pikk ja vaevarikas eelarveprotsess," ütles peaminister Valdis Dombrovskis. "2010. aasta eelarve saab Lätis olema majandusliku olukorra stabiliseerimise osas fundamentaalne."
Rahandusminister Einars Repše kinnitas, et vastuvõetud eelarve on võimalikest kompromissidest parim.
"Eelarve ei sätesta pensionide vähendamist, sotsiaalmaksu tõusu ega lati devalveerimist," rahustas Repše lätlasi.
Kriisieelarve ärritab rahvast
500 miljoni latise (11 miljardit krooni) eelarvekärbete raames viidi läbi 301,5 miljoni latine (6,6 miljardit krooni) eelarvekulude kärbe, maksutõusudest loodetakse aga 185,9 miljoni lati (4,1 miljardit krooni) ulatuses lisatulu.
Just kärped on need, mille tõttu järgmise aasta riigieelarve on saanud Läti ühiskonnas üldise kriitika osaliseks, pälvides ühiskonnategelastelt hinnangu "antisotsiaalne", kuna nende arvates on kodanike huvid viimased, mida riigieelarve vastuvõtmisega silmas peeti.
Kuigi riigis pole rahutusi pärast jaanuari enam toimunud, ei läinud eelarve vastuvõtmine siiski päris tähelepandamatult. Eile korraldasid ametiühingud ja tudengid seimihoone ees meeleavalduse, üleeile polnud aga tsiklimehed rahul mootorratta maksu kehtestamisega.
"Me tahame, et meie rahastamine säilitatakse," rääkis Reutersile 20-aastane tudeng Alma Kaurate, kes avaldas meelt kõrghariduse rahastamise kärbete vastu.
Riik võtab kodanikelt viimast
Lätlased peavad järgmisel aastal tänavusega võrreldes enim kukrut kergendama kinnisvara, kapitalitulu, intressitulu ja deposiitide arvelt. Samuti kehtestati aktsiisimaks looduslikule gaasile ning tõsteti sõiduki- ja mootorrattamaksu.
Üksikisiku tulumaks tõuseb järgmisest aastast kolme protsendi võrra 26 protsendini. Mootorrattamaks tõstetakse seniselt 3 latilt 24 latini (66 kroonilt 530 kroonini) aastas. Samuti tõuseb maks sõidukitele ja nii tuleb näiteks üle 3,5 tonni kaaluvate sõidukite omanikel maksta praeguse 78 lati (1700 krooni) asemel aastas 150 latti (3310 krooni).
Uuest aastast kehtib Lätis progressiivne kinnisvaramaks elamutele ja tööstushoonetele. Nii tuleb näiteks alla 40 000-latise (883 000 krooni) katastriväärtusega kinnisvara eest aastas maksta 0,1 protsenti nende katastriväärtusest, kuni 75 000 latise (1,6 miljonit krooni) väärtusega kinnisvara eest 0,2 ja üle 75 000 latise kinnisvara eest 0,3 protsenti nende katastriväärtusest. Minimaalne kinnisvaramaks oleks 5 latti ehk 110 krooni.
Valitsus on tänavu kärpinud kõigi riigiametnike palku 20 protsendi, ministeeriumite halduskulusid 30 protsendi ja mitmete riigiametite omi 50 protsendi ulatuses. Riigiettevõtetes on likvideeritud nõukogud ja peatatud koolitusprogrammid. Riik kärpis ka vanemahüvitisi ja pensioneid 10 protsendi võrra, samas on pensionide tasemed järgmiseks aastaks külmutatud.
Eesmärk: 2012. aastaks täita Maastrichti kriteeriumid
Läti püüdleb vaatamata suurele eelarvedefitsiidile mõneti utoopilise eesmärgi poole, et täita 2012. aastaks euroga liitumiseks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Läti rahandusministeerium loodab, et selleks ajaks suudetakse eelarvedefitsiit suruda kolme protsendi piiridesse SKP-st.
Järgmise aasta plaanitud tulud on neli protsenti väiksemad kui tänavu, kulud väheneksid aga 7 protsenti. Eelarve maksutulud hõlmavad 1,43 miljardit latti (31,5 miljardit krooni), tulu loodab riik saada eelkõige käibemaksust, aktsiisist ja üksikisiku tulumaksust.
Valitsus on teinud vastavad otsused, et saada rahvusvahelist laenu 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) ulatuses. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid.
Euroopa Komisjon ja IMF saatsid Lätti eile uue delegatsiooni, kes hakkaks tutvuma eelarvekärbetega ning peaks otsuse langetama kahe nädala pärast, kuid mõlemad institutsioonid on eelnevalt öelnud, et nad toetavad valitsuse kärpemeetmeid.
Läti on Euroopas majanduskriisis enim kannatada saanud riik, mille SKP kukkus kolmandas kvartalis 18,4 protsenti. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi võib Läti SKP järgmisel aastal väheneda neli protsenti, tarbijahinnad langeda 3,7 protsenti ja töötus ulatuda 13,8 protsendini. Rahandusministeerium loodab, et eksport väheneb järgmisel aastal 1,5 protsenti, ülejärgmisel aastal aga kasvab viis protsenti. Import peaks järgmisel aastal kukkuma 9,7 protsenti.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud langusesse. Pahameel valitsuse vastu viis 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi. Nüüd sõltub vastuvõetud eelarvest, kui kauaks jääb püsima kevadel võimule tulnud peaminister Valdis Dombrovskise kabinet. Kuigi Lätis tulevad järgmised parlamendivalimised järgmise aasta oktoobris, pole välistatud, et sisepoliitilise ja majandusliku olukorra tõttu võib Lätis valitsus selle eel vahetuda.
