Märten Ross: euro kattevarjus on meil aetud ka muud majanduspoliitikat

Eesti Panga asepresident Märten Rossi sõnul on Eestis viimasel aastal vastu võetud mitmeid otsuseid, mida serveeritakse kui euro saamiseks hädatarvilikku.

"Tõsi, euro kattevarjus on viimasel aastal aetud ka muud majanduspoliitikat. Võetakse vastu mõni otsus ja serveeritakse seda kui euro saamiseks hädatarvilikku, ehkki vajadus see samm astuda on hoopis mujal," rääkis Ross Õpetajate lehele. "Euroga on lihtne poliitikat põhjendada ja inimesi mobiliseerida, kuid kasvõi valitsuse „kiusamine” nõudega vähendada eelarvedefitsiiti ei tulene mitte niivõrd eurole ülemineku soovist, kuivõrd sellest, et majandusšokk on olnud väga suur."

Siiski on euro Eestile Rossi sõnul igal juhul niivõrd kasulik, et on isegi kohatu rääkida ohvritest ja pingutusest selle nimel. "Pole põhjust salata, et euro juba ongi meid aidanud. Finantsturgudel viimase paari kuu jooksul toimunut-toimuvat on millegi muuga raske seletada. Juba ainuüksi fakt, et oleme astunud samme euro kasutusele võtmise suunas, on taastanud usaldust meie suhtes," tõdes ta.

Samas on Rossi sõnul raske öelda, kas usaldust kasvatab eurole ülemineku plaan või eelarve tasakaalus hoidmine selles protsessis, ning ega me tea, mis olukorras oleksime siis, kui sama majandus- ja rahanduspoliitikat oleks aetud n-ö ilma eurota. "Kuid fakt on, et praegu, mil euro ja eelarve käivad koos, on meie stabiilsus ja usaldusväärsus suhteliselt kiiresti paranenud. Lõunanaabrid on meist märksa kehvemal järjel, aga sellel võib olla ka teisi põhjusi. Samas näib euro olevat ainuke selge asi mis meid nendest eristab."