"Arvan, et selliselt toimimine oli Eleringi Eesti Energiast eraldamisele ja Eesti Energiast kogu vaba raha riigieelarvesse võtmisele loomulik jätk," selgitas Vitsur Päevaleht Online´ile.

"Ei ole mõeldav ega ka õige, kui Eesti Energia oleks pidanud kujunenud olukorras jätkama kõrgepingevõrgu renoveerimiseks tehtud laenude teenindamist samal ajal, kui tal endal tuleb järgnevatel aastatel investeerida elektrijaamadesse üle kümne miljardi," lisas Vitsur ning kinnitas, et valitud lahendus oli igati loogiline ja ratsionaalne.

Täna teatas Elering, et sõlmis SEB-i, Swedbanki, Nordea ja Sampo Pangaga kolmeaastase tähtajaga sündikaatlaenu lepingu summas 187 miljonit eurot ning arvelduslaenu lepingud kokku summas 20 miljonit eurot, mis teeb laenu kogumahuks üle 3,2 miljardi Eesti krooni. Saadud rahaga refinantseerida peamiselt Eesti Energiale tehtud investeeringud Eleringi omandisse jääva vara osas ning 20 miljonit eurot on arvestatud muudeks projektideks.