2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine süvenes mullu veelgi, teatas statistikaamet.

Ehituse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul. Uute elamuehitusprojektide alustamist on takistanud nii majanduse üldine jahenemine, pankadepoolne laenutingimuste karmistamine kui ka juba olemasolevate eluruumide nõudlusest suurem pakkumine.

Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas 2009. aastal välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht neli protsenti. Vaatamata välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsuse kasvule viimastel aastatel on nende mõju kogu ehitustegevusele endiselt väike — 2009. aastal vaid 9 protsenti kogu ehitusmahust.

2009. aastal väljastati ehitusluba 2100 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi kolm korda vähem kui aasta varem.

Ehitisregistri andmetel lubati mullu kasutusse 3026 uut eluruumi, s.o 2274 eluruumi vähem kui aasta varem.

Võrreldes 2008. aastaga suurenes eluruumide keskmine pind, mis oli tingitud ühepereelamute osatähtsuse kasvust. 2009. aastal valminud eluruumi suurus oli keskmiselt 101 ruutmeetrit, aasta varem 87.

Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.

Kui 2009. aasta I, II ja III kvartalis püsis ehitusmahtude vähenemine võrreldes 2008. aasta vastava kvartaliga 30% piires, siis IV kvartalis langus ehitusturul aeglustus. Ehitusettevõtted ehitasid mullu IV kvartalis omal jõul 5,6 miljardi krooni eest, mis oli 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes neljandik vähem. Hooneehitustööde maht vähenes 31 protsenti ja rajatiste ehitusmaht 17 protsenti.