Rootslased tulevad taas Eestisse
Jaanuari algul ilmus ajalehes Meie Maa väike uudis, et Kuressaares kummidetaile tootev Rootsi taustaga Trelleborg kahekordistab oma tootmist. Märtsis valmib Kuressaare tehase laiendus ja tööle võetakse 70 uut töötajat. Kuu aega varem oli lehtedes aga lugu sellest, kuidas Pärnumaal Audrus laiendab tootmist Rootsi päritolu metallitöötleja AQ Lasertool. Sellel aastal tahab Lasertool suurendada töötajate arvu kümne protsendi võrra. Muuseas, Rootsi ajalehtedes oli samal ajal juttu sellest, et Lasertool sulgeb oma tootmise pisikeses Lõuna-Rootsi linnas Valdemarsvikis.
Uudiseid on ka Rootsi suurfirmade kohta. Näiteks 9. detsembril ütles Ericsson Eesti juht Veiko Sepp ajalehele Äripäev, et Ericsson peab Rootsis sealsete ametiühingutega läbirääkimisi ligi tuhande inimese koondamiseks, kuid Eestisse võidakse luua töökohti hoopiski juurde. Kuu aega hiljem Sepp juba rääkiski, et Ericsson hakkab oma Tallinna tehases (endine Elcoteq) tootma 4G-seadmeid. Peale Ericssoni on ka ABB teatanud oma valmisolekust jätkuvalt Eestisse investeerida. ABB on juba niikuinii toonud Eestisse umbes miljard krooni ja EAS on minevikus tunnistanud ta ka aasta välisinvestoriks Eestis. ABB Balti riikide juht Bo Henriksson lisab nüüd, et nad hoiavad endiselt Eestil silma peal, et investeeringuid teha. Aga jutt ei käi ainult tootmis-üksuste ületoomisest Eestisse.
Ülaltoodud näited ei ole ainsad. On teisigi vähem ja natuke rohkem tuntud Rootsi ettevõtteid, kes on viimastel kuudel Eesti poole vaadanud. Kinnisvarakonsultatsioonidega tegelev ettevõte Colliers viitas näiteks oma hiljutises analüüsis, et Soome-Rootsi firmad otsivad Eestis võimalusi ja kolivad oma ladusid Eestisse.
Kas aga ülaltoodud uudiskillud tähendavad tõesti trendi pöördumist? Täie veendumusega seda veel väita ei saa. Eesti Panga kokkukogutud statistika välisriikide otseinvesteeringutest seda veel ei kajasta. Tõsi, eelmise aasta viimase kvartali näitajad pole ametlikku statistikasse jõudnud. Viimased arvud räägivad parimal juhul välisinvesteeringute stabiliseerumisest – raha ei voola enam nii kiiresti Eestist välja. Viljar Rääsk Eesti Pangast lisab veel täpsustuseks, et konkreetselt Rootsi näitel kajastab välisinvesteeringute statistika suures osas siin tegutsevates Rootsi pankades toimuvat raha liikumist, nii ei saa ainult neist arvudest teha veel järeldusi Rootsi tööstusettevõtete käitumisele.
Tohutu ärivõimalus Eestile
Kuid midagi on siiski õhus. 2008. aasta lõpus prognoosis investeerimispankur Joakim Helenius, et Eestisse võib tulla Skandinaavia ettevõtjate kolmas laine. Esimene laine toimus 1990-ndate alguses, teine aga siis, kui Eesti astus Euroopa Liitu. Nüüd võiks alata kolmas laine. Nüüd kinnitab Helenius oma tollast prognoosi üle. „See on ainult jäämäe veepealne tipp,” ütleb Helenius viimase kuu-kahe uudiste kohta rootslaste investeeringutest Eestisse. „Ma näen Eestis, Eestile ja Eesti firmadele tohutut ärivõimalust,” räägib Helenius. „Tunnetan Rootsi poolt suurt ja kasvavat huvi. Eesti ise võiks ennast hetkel rohkem müüa.”
Eestis elav Rootsi investor Stefan Andersson lisab, et vähemalt Rootsi ärimeedia on Eesti (ja Läti) suhtes viimastel kuudel maha rahunenud. Eelmise aasta alguses domineeris negativism. „Iga teine päev ilmus Eesti ja Läti kohta midagi negatiivset,” kirjeldab Andersson. „Kõrghetk oli ehk see, kui Rootsi keskpanga eksjuht läks Rootsi „Aktuaalsesse kaamerasse” ja teatas, et devalveerimine Lätis on kohene.” Nüüd on Anderssoni sõnul ka Rootsi meediasse hakanud jõudma arusaam, et Eesti tõepoolest ühineb euroalaga.
Rootsi ekspordinõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt kinnitab neid arenguid. „Eesti on hakanud rootslaste silmis teistest Balti riikidest eristuma,” ütleb Sutt. Ta toob ka näiteks vahetult enne aasta lõppu Rootsi televisioonis olnud uudise Eesti viimase aja arengute kohta, seal räägiti nii Trelleborgist kui ka Ericssonist. „Üle pika aja oli väga positiivne uudis Eesti kohta,” ütleb Sutt. Suti sõnul ei ole ka temal veel kõige viimast statistikat, millised ja kui palju Rootsi firmasid on Eestisse tulnud – ettevõtjad on ettevaatlikud –, kuid talle tundub, et pilt on tõepoolest muutumas.
Veel üks rootslane, Tartus tegutseva Rootsi kapitalile kuuluva elektroonikafirma Hanza Tarkon tegevjuht Ove Carlsson räägib, et vähemalt oma klientidega suheldes on nende poolt kuulda juttu Eesti majandusolukorra kohta vähem kui aasta tagasi. Carlsson on siiski ettevaatlik. Ei taha sellest teha veel põhjapanevaid järeldusi, et Eesti on nüüd taas au sees ja trend on tõepoolest muutunud. Hanza Tarkon ise pidi eelmisel aastal inimesi koondama. „Praegu on olukord stabiilne. Koondamisi ette ei näe ja lähiajal teeme isegi uusi investeeringuid,” lisab Carlsson.
