Majanduslikult kehvem aeg on teinud oma korrektiive ning koolinoortele on malevasuveks raskem töökohti leida kui varem.

MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev juhataja Mati Sutt märkis, et nende maakonnas on igale malevakohale soovija olemas ja tahtjaid jagub veelgi. Paraku vajatakse töökäsi palju vähem, kuigi ettevõtteid või ametkondi, kes nõus noori suveks palkama, on endises suurusjärgus. Ligi 1400 malevlast palgati Pärnumaal tegema heakorratöid, aga ka põllumajandusse ja turbatööstusse.

Suviste töömalevate korraldamiseks said tänavu rahalist toetust 34 omavalitsust, mittetulundusühingut ja sihtasutust; Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) hüvitab 15 protsenti nende kuludest. Kokku saab sel moel loodud malevarühmades tööd üle 4600 noore. Seda on rohkem kui eelmisel aastal – siis sai tööd  3805 õpilast. Seevastu 2008. aastal oli kohti 6000 töötegijale. ENTK projektijuhi Toni Käsperi sõnul sõltub see arv otseselt  malevakorraldajatest – kui palju noori on nad valmis palkama, st kas nad suudavad leida selleks raha.

Töö ja lõbu käsikäes

Enamjaolt on tegemist päevaste rühmadega – tööd tehakse kodukandis ning malevlased ööbivad kodus. Käsperi sõnul teevad õpilased enamasti omavalitsuse territooriumil heakorratöid, korjavad eraettevõtja juures marju vms.

„Tallinna rühm saab sel aastal tööle karjääri, kive laduma. Sobiva töö otsimisel lähtutakse seadusandlusest, teatud vanuses noored kõiki töid teha ei tohigi,” märkis Käsper.  

Mati Suti sõnul käivad praegu läbirääkimised, et järgmisel aastal võiks nende malevlased tööd saada ka välisriikides: Ungaris, Soomes ja Prantsusmaal.

Ligi kahenädalase malevaaja jooksul on oma osa ka meelelahutuslikel üritustel. Kõikide malevlaste ühise ettevõtmisena viikase ellu projekt „Malgatus”. Iga rühm saab anda oma panuse heategevusse: aidata näiteks naabrimemmel puid laduda, koguda annetusi loomade varjupaigale vms.