Ligi kinnitas Eesti euroala kaardile

Eile tegid Euroopa rahandusministrid lõpliku otsuse Eesti euroalasse võtmise kohta. Pasunaid ei puhutud ja pidu ei peetud, kuid selles pole süüdi Eesti.

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas eile Euroopa Komisjoni peahoones asuvale Euroopa kaardile Eesti kontuure matkiva sinist värvi riigikuju. Sinist värvi on sellel kaardil ainult need riigid, kes kasutavad eurot, ülejäänud EL-i maad jäid endiselt kahvatukollaseks nagu praegugi.

See oli aga lihtsalt üks detail Eesti vastuvõtutseremoonia pidulikust osast. Otsused tehti hommikul Euroopa rahandusministrite koosolekul. „Mingeid viimase hetke üllatusi ei tulnud,” ütles Ligi hääletuse kohta. „Kõik oli ju juba ammu teada. Aga pidulik liigutav moment ikka. Käesurumine, õnnitlused, väike kõne.” Koosolekul kinnitati Eesti euroala liikmeks saamine 1. jaanuaril, samuti Eesti krooni ja euro vahetuskurss. See on 15,6466 krooni ühe euro kohta nagu praegugi.

Ligi sõnul on euro kasutuselevõtu puhul tegu mitmes mõttes tehnilise protsessiga. Eesti jätkab poliitika tegemist nii nagu praegu. Sammud, mida on astutud, on kasulikud iseenesest, mitte lihtsalt euro saamise pärast. Nii Belgia rahandusminister Didier Reynders (tema juhtis eurohääletuse koosolekut) kui ka soomlasest Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn tõid eile Eestit korduvalt eeskujuks just selles kontekstis, et Eesti, Rootsi ja Luksemburg on ainukesed riigid Euroopas, kes on suutnud oma riigieelarve defitsiidi normaalsetes piirides hoida.

Euromüüdid tulevad

Brüsselis oli eile siiski vaikne. Kui tehti otsus Slovakkia euroga liitumise kohta (Slovakkia on viimane euroga liituja 1. jaanuaril 2009), siis linn pidutses. Tänavatel olid muusikud, tantsijad, õhupallid, peeti kõnesid ja tehti pauku. Nüüd oli vaikne. Asi pole siiski Eesti väiksuses, vaid selles, et meeleolud on muutunud. Kui Euroopas on kriis ja euro endagagi on probleeme, pole pompoossus kohane.

Järgmised pool aastat kulub Eestil ettevalmistusteks. On kolm võimalikku riskikohta. Esiteks venekeelse elanikkonna informeeritus – kas kõik nad teavad ja saavad aru, mis juhtuma hakkab? „Kui ma annan eestikeelsetele ajalehtedele iga teine päev mõne kommentaari, siis venekeelsetest lehtedest isegi ei helistata,” tõi Ligi näiteks.

Teine potentsiaalne oht võib tulla e-riigi vallast. Ebaõnnestumistest riigi IT-süsteemide loomisel ja käivitamisel on viimasel paaril aastal palju kirjutatud. Kuidas tullakse toime eurole üleminekuga?

Viimane risk on seotud müütidega, mille kõik varasemadki liitujad on läbi elanud. Näiteks saavad nii mõnedki ärimehed lisatee­nistust „eurorahakotte” müü­es, mis peaksid eriti hästi sobima eurorahatähtede ja -müntide mõõtudega. Osa inimestest kindlasti raiskabki raha nende tegelikkuses täiesti tarbetute asjade peale. Päris kindlasti hakkab ühel hetkel kerima ka jutt, et pensionärid ei saa valuutavahetusest aru ega tule sellega toime. Kuid nii nagu teisteski liitujates, osutub ka see Eestis müüdiks. Sest miks peaksid vanemad inimesed rumalamad olema?

Kommentaarid

Kas euro jääb püsima?

Siim Kallas

Euroopa Komisjoni

transpordivolinik

•• Muidugi jääb. Euro on nii suur asi ja nii suur süsteem, et see ei kao, seda ei saa ka nii lihtsalt muuta. Vaadake, kui kaua on kestnud dollar või naelsterling või kas või Rootsi kroon. Euro ei kao kuhugi.

Mis kasu Eesti eurost saab?

Ivari Padar

Euroopa Parlamendi liige

•• Meenutame 2008. aasta sügist. Välisinvestorid hoidsid Eestist eemale. Läti krahh. Eesti pidi olema järgmine. Mulle helistasid inimesed ja rääkisid: „Pojake, ma tundsin juba su ema ja isa. Kui devalveerimine tuleb, siis olgu, aga ütle vähemalt mulle ühe päeva võrra ette.” Sellised olid meelolud ja sellised olid telefonikõned.

Kas kahju ka on?

Vilja Savisaar

Euroopa Parlamendi liige

•• Ikka on. Emotsionaalselt on. Ma olin ju ka ise nende ettevalmistustööde juures, kui Eesti val­mistus krooni kasutusele võt­ma. Aga elu läheb edasi ning kui kõik on selge ja otsused tehtud, pole mõtet minevikku kinni jääda.