Ühistud on jännis kvoodiraha kasutamisega
Luksemburgile müüdud CO2 kvoot tõi Eesti korterelamute energiasäästlikumaks muutmiseks 470 miljonit krooni (30 miljonit eurot – toim). Kredexi kaudu jaotatavad miljonid lubavad majadel renoveerimiseks võetavast laenust kustutada 15–35 protsenti. Paljud ühistud peavad aga majandusminister Juhan Partsi määruses kehtestatud nõudeid toetusraha saamiseks liiga karmiks.
Tallinnas Männikul asuv Võidu 56 maja põrkas probleemile, et 35-protsendise toetuse saamiseks tuleb korterite küttesüsteemidele paigaldada individuaalsed mõõteseadmed.
Maja renoveerimisega tegeleva elaniku Jaak Kangro hinnangul on selline nõue täiesti arusaamatu, sest kallite mõõturite korteritesse paigaldamine ei anna maja energiasäästlikkust silmas pidades otseselt midagi juurde. Lisaks tekitab see tema sõnul ebavõrdsust elanike seas – maja keskel olevad korterid pääsevad väiksemate arvetega, sest nende naabrid soojendavad nii seinu, lage kui ka põrandaid. „Küllalt paljud ühistud peavad mõõturite nõuet liigseks ning tavalise tarbija seisukohast on see ka kahjulik,” sõnas Kangro ja lisas, et ühistu loobus seetõttu toetuse taotlemisest.
Nõuded on mõtlemise koht
Mustamäel Sõpruse 215/217 korteriühistus renoveerimisasju korraldav Arvi Allos on samuti seda meelt, et toetuse saamise kriteeriumid on liiga karmid. Ühistu soovib võtta neli miljonit krooni laenu peamiselt küttesüsteemide moderniseerimiseks, aga nõuded Kredexi toetuse saamiseks panevad mõtlema. „Nõuete järgi peaks katusel soojustus olema 20 millimeetrit. Kui meie vanale katusele viilkatuse peale ehitasime, panime soojustust 10 millimeetrit. Kõik ülemiste korruste elanikud kiidavad, et on hea ja soe. Miks peab olema 20 millimeetrit, jääb täiesti arusaamatuks.”
Allos lisas, et selliste probleemidega maadlevad ka kõik nende naabermajad Mustamäel. „Ühistute kohtumisel Kredexi esindajaga vilistati too sisuliselt välja,” meenutas Allos.
Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler ütles, et kui ühistule suurema toetuse saamiseks nõuded liiga karmiks osutuvad, siis 15-protsendine toetus peaks enamikule ühistutele ometi jõukohane olema. „Riigi huvi on võimalikult otstarbekas rekonstrueerimine. Toetuste määrad 15, 25 ja 35 protsenti ongi sätestatud eesmärgiga motiveerida elamuid rekonstrueerima võimalikult energiatõhusaks,” selgitas Adler. „Suurema toetuse saamiseks on sätestatud rangemad nõuded ja ei saa nõustuda nende liigse karmusega – nii energiamärgise klassi D või C saavutamine kui ka 50% energiasäästu saavutamine on reaalsed – vastavad näited on ka olemas.”
Siiski näitab statistika, et 35-protsendise toetuseni ühistud naljalt ei jõua – kui Kredexile oli eelmise nädala seisuga laekunud kokku 42 taotlust, millest 29 on otsustatud, siis vaid üks maja on seni saanud maksimaalse toetuse.
Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et praegu on veel liiga vara hinnata, kui paljud ühistud kvoodiraha kasutamisega hakkama saavad. Küll aga märkis ta, et kui nõuete täitmine magalarajoonides on tihti keeruline, siis vanalinnas võib see lausa võimatuks osutuda. „Tuleb meeles pidada, et sellist rahasüsti pole Eestis kortermajad kunagi varem veel saanud ja kokkuvõttes on see väga hea. Kui on näha, et raha jääb kasutamata, ei saa ka välistada, et minister Parts määrust muudab,” lausus ta.
Majandusministeerium: määrus jääb paika
•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõuniku Gea Otsa sõnul on toetuste saamiseks esitatud nõuded paljuski juba kvoodimüügi lepinguga paika pandud. „Kvootide müügi kokkulepe sisaldab kohustust CO2 vähendamise osas. Seega ei ole määruses toodud nõuete leevendamine võimalik, kuna ostjaga on kokku lepitud, kui palju konkreetse meetmega õhkupaisatavat CO2 vähendatakse,” selgitas Otsa.
•• Ministeerium võttis aluseks tehnikaülikooli eluasemefondi uuringu, mida arvestades esitas ülikool soovitusliku soojustuse taseme, millest alates üldse on mõttekas renoveerida nii, et tulemus kajastuks ka energia kokkuhoius.
•• Toetuste peaeesmärk on Otsa sõnul innustada korterelamutes kompleksset renoveerimist, mitte pikalt põlve otsas nokitsemist. „Sellest on kantud ka kõik nõuded, mis tagavad, et renoveerimisega jõutakse soovitud energiasäästuni. Tõusevad ka elukvaliteet ja korteri turuväärtus. Seega ei saa nõus olla väitega, et nõuded on üle pingutatud.”
