Ivar Raig: eurotsooni võiks kaheks lüüa
„Kallas on ülimalt optimistlik või variserlik, teades, et tegelikult asjad nii ei ole. Eurotsoonist lahkumine ei ole lihtne ja Slovakkia parlamendi spiiker rääkis võimalusest lahkuda,” ütles Raig.
„See on nagu stagna-aegne värk...vanasti öeldi ka, et meil on üksikuid probleeme aga üldiselt on kõik korras,” lisas ta.
Uudisteagentuur Reuters teatas üleeile, et Slovakkia parlamendi spiikri Richard Suliku arvates peaks riik igaks juhuks valmistuma eurotsoonist välja astumiseks.
Slovakkia peaminister Iveta Radicova tõttas aga pisut hiljem Suliku sõnu siluma ning kinnitas, et riigil ei ole vajadust valmistada ette „plaani b” eurotsoonist väljumiseks.
Lõplikult otsustab Raigi hinnangul eurotsooni saatuse üks suur riik, kuid kahtlemata mõjuks halvasti ka mõne väikse riigi lahkumine.
Raigi sõnul ennustab eurotsooni kokkukukkumist see, et rahaliidu laienemisel ei arvestanud enam nobeli preemia laureaadi Robert Mundell optimaalse valuutapiirkonna teooriaga.
„Selle teooria kohaselt moodustavad optimaalse valuutapiirkonna riigid, mis jälgivad ühelt poolt kõiki Maastrichti kriteeriumeid, lisaks sellele on ühesuguse arenguataseme ning majandusliku käitumisega,” selgitas ta.
Esimesed euroga liitunud riigid olid Raigi hinnangul enam-vähem ühesugused ja suutsid kõiki norme täita.
„Varasemalt oligi ju probleeme Iirimaa ja Kreekaga. Nad võeti liitu poliitilisel kaalutlustel, püüti neid nendesse normidesse suruda aga see ei õnnestunud ja need riigid ongi nüüd kriisis kõige nõrgemaks lüliks osutunud,” lisas ta.
Euroala jaoks saabub kriitiline hetk Raigi arvates vähem kui kolme aasta pärast, mil selgub Kreeka võlgade tagasimakse võime.
„Kui selle ajaga midagi ei muutu ja nad vajavad veel suuremat võlga, siis on see kriitiline moment käes. Iirimaa suudab ilmselt võla ära maksta, kuid Kreekaga võib minna teisiti,” jätkas ta.
Raigi sõnul võiks Eesti olla solidaarne Saksamaaga, mis tähendaks, et oleks vaja kehtestada automaatsed mehhanismid rahaliidu liikmelisuse kriteeriumide rikkujate suhtes.
„Kui praeguse eurotsooniga kokkulepeteni ei jõuta, siis tulgu uus eurotsoon. Need, kes kokku lepivad lähevad oma teed, trükivad uue euro ja jätavad need riigid, kes reeglitega nõus ei ole, sinnapaika ja tekib kaks eurotsooni,” leidis ta.
