Kas Bombardier lennutab Estonian Airi üles?
Viimase kolme aastaga on Estonian Air kogunud paarsada miljonit krooni kahjumit. Peale selle kummitavad ettevõtet üha tugevnev konkurents odavlennufirmade poolt, aina kerkivad kütusehinnad ja üldine turu madalseis. Ent Estonian Air ei ole saekaater, vaid rahvuslik lennukompanii, mille õhulaevad on värvitud sinimustvalgetes värvides, kus sööke ja jooke pakuvad rahvusmustrilistes kostüümides stjuardessid ja millest 90 protsenti kuulub nüüd riigile – ehk meile kõigile. Sügisel, kui Estonian Airi aktsiapaki enamuse minek riigi kätte sai kindlaks, ei varjanud ka valitsuse liikmed, et oli valida: kas lasta firmal pankrotti minna või võtta see üle. Ülevõtmise kasuks nimetati vähemalt laiemale publikule asjaolu, et lennufirma hukk kaotanuks eestlastele mitmed sihtkohad, kuhu lennata, ja välismaalastele, sealhulgas ärimeestele, jäänuks vähem valikuid meie riiki jõudmiseks. Ei saa öelda, et Estonian Airi juhtkond firma laineharjale tõstmise nimel ei pinguta.
Uued ning väiksemad ja säästlikumad lennukid Bombardier CRJ900, millest kaks on juba jõudnud Estonian Airi käsutusse ja kolmas saabub tuleval aastal, on vaid üks osa ümberkorraldustest. Kuid seni siiski ainuke suurem muudatus, mis on ka ellu viidud, sest strateegilised ideed, mida on ka avalikkusse paisatud – näiteks „põrkestrateegia”, mis tähendab enne põhisihtkohta jõudmist vahepeatuste tegemist, või kopteriliini avamine – pole isegi veel paberil. Palju kõneainet pakkunud lennukid on aga käes. Uued, moodsama interjööriga ja säästlikumad, samal ajal mõõtmetelt pisemad, seest kitsamad ja väiksema lennukaugusega. Kas eestlased Bombardier CRJ900 NextGeni õhulaevad ka omaks võtavad või jäädakse taga nutma suuremaid ja kallimaid lennukeid, näitab aeg. Siinkirjutaja – 187 sentimeetri pikkune ja sajakilone mehemürakas – igatahes ennast Bombardieris kuigi ebamugavalt ei tundnudki, kui välja arvata lennuki ülikitsad tualetid, kus toimetamist soovitaks võimaluse korral pigem vältida. Kuna lennuki mootorid asuvad taga, siis on vähemalt eespool istujate lend tunduvalt vaiksem kui Boeing 737 puhul.
Bombardier teenib kasumit
Samal ajal kui suur osa maailma lennufirmasid ägab raskustes, hõõruvad ka raudteeveeremit tootva Kanada kompanii Bombardieri lennundusharu Aerospace’i juhid käsi. Mitte muidugi pelgalt Estonian Airile müüdud kolme CRJ900 NextGeni lennuki, vaid kõigi vähem kui 20 aastaga müüdud enam kui 1700 CRJ-seeria õhulaeva pärast. Mida olulisemaks muutub lennunduses mobiilsus ja kütuse kokkuhoid, seda paremini nende Boeingu ja Airbusi toodangust väiksemad lennukid kaubaks lähevad. Kütusekulu moodustab lennunduses kuludest umbes neljandiku. Bombardieri CRJ-seeria lennukite suuna juht Jean-Guy Blondin ütleb Montréali kogunenud Eesti ajakirjanikele varjamatu rahuloluga, et regional jet’ide ehk lühimaalennukite ideoloogia ongi tegelikult nende välja mõeldud, ja lisab enesekindlalt, et firma suurim konkurent alla sajakohaliste lennukite ehitamise alal (Brasiilia tootja Embraer) ei kujuta Bombardierile mingit ohtu.
Suuremaid lennukeid Bombardier ehitada ei tahagi, sest nagu Blondin ütleb, pole see nende turunišš ja miks peaks olemagi – CRJ-lennukeid on kümnete kaupa müüdud ka sellistele lennundushiidudele nagu Delta ja Lufthansa. Peale selle toodab ettevõte turbopropellermootoriga lennukeid ja väiksemaid, nii-öelda eralennukeid. Need minevat praegu eriti hästi kaubaks Venemaa uusrikastele. 88 istekohaga CRJ-900 NextGen, millega lendab Estonian Air, on üks oma perekonna suuremaid ja võimekamaid, jäädes alla vaid uusimale mudelile CRJ-1000. Estonian Airi uue lennuki Islandi kaudu Tallinna tüürinud kapten Jaanus Nuut ütles enne starti, et mulje lennukist on hea.
„Mõned asjad siiski on, mida Bombardier kuidagi korda ajada ei suuda,” jätkas ta. Seepeale ajakirjanik võpatas, ent kapten tüüris jutu hoopis lennuki tualettide LED-tuledele, mis ukse avamisele alati õigesti ei reageerivat. Põhiline, mille Estonian Air Bombardier CRJ900 NextGenidega saavutab, on kulude kokkuhoid. Edasi-tagasisõit Amsterdami või Londonisse on kütusekulu arvestades lennufirma juhi Andrus Aljase sõnul ligikaudu viiendiku võrra odavam kui seni kasutatud Boeing 737-ga. Välja võib mõelda mis tahes innovaatilisi lahendusi, aga lennundus on nii jäik, et neid töösse rakendada on keeruline. Riigi enamusosalus tõi Estonian Airi äritegevusse juurde veel ühe muutuja – poliitilise.
Ajakirjaniku sõidu tasusid Estonian Air ja Bombardier.
