Energiaauditis esines ohtralt vigu
Lääne-Virumaa ettevõte OÜ VaLiTERMO esitas temalt energiaauditi tellinud Rapla korteriühistule niisuguste vigadega töö, millede mõistmiseks ei lähe tarvis isegi ehitusalast eriharidust.
Näiteks näeb energiaaudit ette vahetada välja ühetoru-küttesüsteem kahetorusüsteemi vastu ning paigaldada termoregulaatorid, ehkki kõnealuses majas ongi juba kahetorusüsteem ja regulaatoridki olemas.
Mitmeid vastukäivusi esineb ka hoone soojusbilansis. Hoone soojuskadude loetelus pole üldse arvestatud õhuvahetuse ja infiltratsiooni soojuskadu, aga kõrvaloleval joonisel on selle osaks märgitud lausa 26 MWh ehk 13%.
Küsitav on ka auditis toodud soojuskadude jaotus, mille järgi rohkem kui kolmandik ehk 35,5% haihtub katuse kaudu – arvutuskäiku või mõõtmisandmeid, millest selline järeldus on tehtud, audit ei sisalda.
Audit prognoosib ka väga optimistlikku energiasäästu – 63,3%, nimetades tegemist vajavate töödena lisaks eespool märgitud küttesüsteemi ümberehitamisele ka pööningu soojustamist 200 mm materjaliga, millele asetada tuuletõke; seinte soojustamist 75 mm soojusisolatsioonikihiga; trepikodade ja keldriakende vahetust ning vundamendi soojustamist. Saavutatavat säästu tõendavat arvutuskäiku audit ei sisalda. Auditi järgi saadakse eriti suurt kasu pööningu soojustamisest – rohkem kui kümme korda ehk kokkuhoid oleks 50,7 MWh aastas.
Täpsustuseks siinkohal, et tegemist on tüüpilise seitsmekümnendatel aastatel ehitatud 16 korteriga majaga, kus üht-teist on juba renoveerimiseks ette võetud: soojustatud on maja otsaseinad, vahetatud katus ja trepikoja uksed. Et aga saada suuremat energiasäästu, otsustatigi tellida energiaaudit, millest juhindudes renoveerida ka ülejäänud maja. Energiaaudit tuleb kohustuslikuna esitada ka Kredexile laenu ja toetuse saamiseks.
„Mis kasu on siis auditeerimisest, kui praktiliselt selle järgi juhinduda ei saa,” märgib majaelanik Helle Kabrits. „Praegu on see vaid formaalsus, mille eest tuli ühistul maksta üle 10 000 krooni.” (Üle 641 euro – toim.)
Hädavajalik kontrollisüsteem
„Sellest auditist ei saa küll lähtuda maja renoveerimise kavandamisel,” tõdeb Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja Teet-Andrus Kõiv. Tema sõnul on nii suur energiasääst väga küsitav. „Pööningu renoveerimisega lubatakse ligi kümnekordset säästu, kompleksseid arvutusi, mis seda tõestaksid, ei ole aga esitatud. Selleks et seda auditit kontrollida, tuleks kõik uuesti üle arvutada,” täheldab ta, lisades, et kõnealune energiaaudit sisaldab hulga vigu ega arvesta ka väljakujunenud elamute auditeerimise metoodikat.
Põhjuseks, miks vigaste auditite koostamine üldse võimalikuks on osutunud, peab Kõiv asjaolu, et sisuline auditite järelkontroll puudub. „Audiitorid tunnetavad, et võivad teha ka lohakat tööd. Hädavajalik on sisse seada kontrollisüsteem ja kord, mille alusel halba tööd tegevalt audiitorilt saaks kutse ära võtta,” märgib ta.
Auditi koostaja, OÜ VaLiTERMO juhatuse liige Vahur Liivak tunnistab, et audit oli vigane. „Teen vahel copy-paste’i ja kuna auditeid koostan üksi, siis jäid vead sisse,” ütleb ta vastuseks küsimusele, kuidas sai audit soovitada küttetorude vahetust, kui maja juba ometi ongi kahetorusüsteemis.
Samuti tunnistab ta, et katuse suur soojakadu, niisamuti ka saavutatav sääst on hinnangulised, sest pööningule ta olukorda hindama ja termopilte tegema õieti ei pääsenudki – seda takistasid katusevahetusega pööningule laiali pillutud vanad eterniitplaadid. „Hindasin, et selle tulemusena on soojustuse kiht pööningul täielikult rikutud,” põhjendab ta. „Lisades pööningule arvutatud paksusega soojustuse kihi, saavutatakse vajalik energiasääst. Kui oleks tagatud pööningule juurdepääs, siis võib-olla oleks saanud anda reaalsema hinnangu soojuskaole.”
Liivak märgib, et tegutseb 2002. aastal õpitud metoodika järgi ja auditis toodud sääst on saavutatud arvutustega, mida auditis ei ole esitatud.
Majaelanike nõudmisel on ta auditi ümber teinud, ent arvutuskäigud puuduvad sealgi ning Teet-Andrus Kõivu sõnul ei saa ka parandatud versiooniga rahule jääda ega sellest renoveerimisel juhinduda.
Kontrollitakse kaebuse põhjal
•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet tõdeb, et energiaauditite järelevalve on tehnilise järelevalve ameti (TJA) ülesanne. „Puudub küll ühene õigusloov akt, milles näpuga järge ajades auditit kontrollida, kuid sellest hoolimata saab TJA teha audititele kontrolli eksperdiarvamuste põhjal ja seda ka tehakse,” sõnas Sarmet. „Kontrolli tehakse eelkõige kaebepõhiselt. Lauskontroll ei ole kindlasti võimalik ka edaspidi, küll aga oleme kaalunud pistelise kontrolli sisseviimist.”
•• „Analüüsime ministeeriumis võimalusi, kuidas tõhustada auditite kontrolli õigusloomega,” märkis Sarmet. „Kuivõrd auditeid tehakse nii elamutele, büroohoonetele kui ka tööstushoonetele, ei ole võimalik kirja panna ühtset kindlat metoodikat kõikvõimalikele objektidele, küll aga kaalutakse korterelamute (kõige ulatuslikum osa) auditite sisu- ja vorminõuete täpsustamist.”
