Tänavuse talve hädad aias: jänesed ja raske lumi

Talvekahjustused võivad tekkida veel nüüdki, kui päeval on soe ja öösel külmetab.

„Sel aastal on erakordselt palju loomakahjustusi,” tõdeb maa-ülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer. Kuna lumi on kõrge või mõnel pool oma raskusega aia sootuks maha vajutanud, pääsesid kitsed ja jänesed hõlpsasti viljapuude kallale. Kui kitsed on võtnud matti okstest, siis jänesed on maiustanud oksa- ja tüvekoorega ning see võib viia ka puu hukkumiseni.

On tüvi ümbertringi ära näritud, siis paraku enam puud elule päästa ei õnnestu. Kui kooreosa on aga tervena säilinud (mida suuremas osas, seda parem), võib loota, et puu jääb elama. Selleks tuleb kohe pärast närimisjälgede avastamist kahjustatud narmendavad kohad noaga siluda ning katta haavapeitsi või pookevahaga. Hea oleks lapitud koht ka puuvillase riidega üle siduda.

Pakane on tänavu Univeri andmetel liiga teinud õrnemate viljapuude, nagu maguskirsi (mureli), ploomide ja pirnide pungadele. „Kui lõigata aastasel oksal asuv pung noaga pooleks, on kahjustunud punga alusel olev juhtsoonte kimp pruun. Võib karta, et selline pung ei puhkegi.”

Külmaoht praegugi

Univeri sõnul ei ole pakane häda teinud tõenäoliselt õunapuu pungadele, küll võib esineda kahjustusi külmaõrnade sortide okstel, mis asusid lumepinna kõrgusel. „Niisuguste okste koorealune kiht võib olla pruun,” osutab Univer.

Ehkki paukuva pakasega ööd on seljataga, ei ole külmaoht viljapuudele siiski veel päriselt möödas. „Neil päevil, kui päike paistab ja ilm on tuuletu, võib päikesepoolsel küljel puutüvi üles sulada ja kui siis öösel tuleb kümme või rohkem kraadi külma, tüvi külmub ja puukoor lõheneb,” selgitab Univer. Kaitseks soovitab ta tüved lubjapiimaga valgeks pintseldada, silmas tuleb pidada aga, et seda tööd tuleb teha sulailmaga.

Oma jälje viljapuudele võis jätta ka asjaolu, et lumi tuli tänavu peaaegu sulale või õrnalt külmunud maapinnale. „See lõi puudele ja põõsastele eriskummalise situatsiooni, kus puu maa-aluse osa ehk juurte elutegevus kestis edasi, maapealne aga on uinuvas olekus,” nendib staažikas teadur. „Juured tarvitasid puu varuaineid ja kui puu nüüd ärkab, on tal varuaineid vähe. Viljapuud aga õitsevad ja esimesed lehed puhkevad just varuainete arvel. Kui tavaliselt on õisikus viis-kuus õit ja nüüd kevadel kolm, viitabki see puu halvale toitumusele.”