Paneelmaja sobib laenu katteks

Pangad kummutavad eluasemelaenu võtjate seas levinud kartuse, et krediidiandjad ei soosi viletsa konstruktsiooni tõttu paneelmajja korteri soetamist. Kvaliteedilt kehvemaks võivad osutuda hoopis kivimajad.

Viimased kuud on Hansapank konsulteerinud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teaduritega, kes väidavad, et veel 20 aastat lisa pole paneelmaja põhi kandekonstruktsioonile mingi aeg. TTÜ ehitusteaduskonna dekaani Karl Õigeri sõnul on kivimajade olukord paneelmajadest palju hullem. “Katus ja torustikud on samad, kuid tellisvooder kipub lahti tulema. See on nii Tallinnas, Tartus, Võrus kui igal pool Eestis,” selgitas Õiger. “Telliskivi laguneb ja näiteks punane tellis pole külmakindel.” Hoone renoveerimiseks läheks aga 40 — 70% uue maja ehitushinnast.

Pangad on võtnud seisukoha, et eluasemelaenu väljastamisel, mida saab maksimaalselt kaks kolmandikku korteri turuväärtusest, peetakse eelkõige silmas, kas majal on toimiv ühistu ning mil määral on hoonet renoveeritud.

“Korraliku hoolduse puhul on paneelmajad kasutatavad veel pikemalt kui 10-15 aastat,” ütles Hansa Capitali arendusjuht Kersti Arro. Nimelt ehitati nn mägederajoonide majad mitte 30aastase elueaga, vaid silmas peeti aega, mil hooneid tuleks renoveerida.

Arro näeb pankade riski pigem sotsiaalse keskkonna muutumisest tingitud turuväärtuse võimaliku langusega. “Kui ühel hetkel hakkab piirkond nö slummistuma, siis laen on alatagatud. Aga praegu on ju pea võimatu prognoosida, mis hakkab juhtuma 15 või 20 aasta pärast.”