Fekter rõhutas, et raha ei hakka enne voolama kui Kreeka pole kodutööd ära teinud, kirjutas Financial Times.

„Ei tohi jagada lubadusi ning siis erastamisprotsessiga mitte alustada,” lisas ta.

„Kreeka on jätkuvalt samas seisus, kus meie olime 1970-aastatel. Asjad ei käi nii. Kui ollakse end pettusega eurotsooni sisse pressitud, siis tuleb teistele järgi jõudmiseks kodutöö praegu ära teha. See on vajalik, et Kreeka saaks jääda stabiilse euroala liikmeks,” rääkis Fekter.

Väljavaade, et Kreekale vajab veel abi, on eriti ebapopulaarne Põhja-Euroopas, seda eriti arvestades asjaolu, et riik ei ole suutnud lubatud reforme läbi viia. Sealhulgas pole toimunud ka ulatuslikku erastamist, mis oleks pidanud riigikassasse tooma umbes 50 miljardit eurot.

Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, kes on ka Euroopa rahandusministrite kogunemise eesistuja, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning mitmed teised Euroopa liidrid on mõista andnud, et Kreeka laenu restruktureerimine ei tule kõne alla, kuna see võiks mõjuda järjekordse löögina euroalale.

Samas nentis Juncker, et Kreeka laenu tagasimakse tähtaja pikendamine võib kõne alla tulla, kui vajalikud reformid läbi viiakse.

„Kreeka peab läbi viima tohutuid reforme. Kiiremas korras tuleb erastada mitmed praegu riigile kuuluvad ettevõtted,” lisas ta.