Nii mitmedki aiamaad, õued või haljasalad näevad tänavu ke­vadel välja kui ülesküntud uudismaa, ainult et kündjaks pole agarad põllumehed, vaid mutid ja ka vesirotid.

Kui muidu sunnib külmunud maapind „kaevurid” talvel tegutsema keltsapiirist allapoole, siis tänavu jäi maapind paksu lumevaiba all pehmeks ega seganud loomi oma käike rajamast.

„Kui kevadel lumi ära sulas, nägi maapind välja nagu labidaga kaevatud, murust polnud jälgegi,” kirjeldab oma aeda Laagris uuselamurajoonis elav Margit Laasnurm.

Rapla serval väikest aiamaad pidav Ruth Esko tõdeb, et muttidele lisandusid tänavu talvel te­ma maalapile vesirotid.

Sama asjaolu – lisaks muttidele kolisid platsi ka vesirotid – täheldab ka Põrsaku külas asuva majapidamise perenaine ning OÜ Valtu Aed aednik Anne Ojasalu. „Maapind on nii ära kobestatud, et ei saa aru, kas seal on mu­­ru või peenrad,” muigab ta.

Kõik kolm aiapidajat tunnistavad, et peavad muttidega võitlust juba pikemat aega ehk siis mutirünnak ei tabanud neid ootamatult just nüüd, küll aga näib, et mullahunnikute kerkimisel ei näi piiri ette tulevat.

Margit Laasnurm sattus muttidega kimpu ligi kolm aastat tagasi ehk kaks aastat pärast Laagrisse kolimist ja korraliku, uue ja ilusa mullaga aia rajamist. „Nägime muru tegemisega hirmsat vaeva, rullisime, kastsime,” meenutab ta. „Algul kerkisid mu­rule väiksed kuhilad, aga üle-eelmisel sügisel tekkisid juba lausa põvekõrgused mutimullahunnikud.” Kevadeks polnud murust muttide kaevamistöö tagajärjel enam suurt midagi järele jäänud.

Kümneid nõkse

Muttidest lahtisaamiseks on Laasnurmed kasutanud kuhjaga eri meetodeid: sokutanud käikudesse mürki, teinud tossu, ujutanud käikusid veega üle, põletanud käikudes bensiini, paigaldanud vibreeriva mutipeletaja, püüdnud kaks mutti torulõksuga kinni, aga kokkuvõttes on efekti kõigest sellest olnud õige lühikeseks ajaks. „Arvan, et olen mutitõrjeks kuskil 2000 krooni (127,8 eurot) kulutanud. Mõneks ajaks on vaikus ja jälle tulevad uuele rünnakule,” tõdeb ta ja lisab, et praegu valitseb aias isegi mõningane rahu, mille põhjuseks võib olla nende krundi läheduses aset leidnud üleujutus – tulvavesi nimelt võib kilomeetrite pikkusi käike uuristavatele muttidele saatuslikuks saada.

Avara taluaia omanik Anne Ojasalu tõdeb, et nii mutid kui ka vesirotid tegutsevad aias laial rindel, ometigi õnnestus neil eelmisel aastal isevalmistatud lõksuga lausa 18 mutti kinni püüda. „Lõks on ikkagi kõige kindlam,” usub ta.

Ruth Esko on püüdnud mutte peletada ka käikudes bensiini põletamisega – mõneks ajaks toob see rahu majja, aga see-eest ajab mutid naabermaadele.  

Torulõksuga ei ole tal seni ühtegi mutti tabada õnnestunud. Nüüd katsetab ta hoopis traatlõksu, mis pidi hästi tõhus olema. Veel ei ole mutti ega rotti aga lõksu jäänud.

Viimsi aiakeskuse müüja Liivi Remmeli sõnul läheb muti- ja vesirottide tõrjevahenditest kõige paremini kaubaks Brosi mutipeletuslahus, mida kallatakse käikudesse ja mis lubaduste kohaselt muti kuni kaheks kuuks sealt eemal hoiab. 

Aiapidaja tarkus

Nippe muttidest ja vesirottidest lahtisaamiseks:

•• Käikudesse tuleb sokutada suure koera karvu, jahvatatud pipart, vaigutärpentini, kassipissist liiva, roiskuvaid toiduaineid, värsket koera väljaheidet, toomingaoksi.

•• Käikudes teha bensiinipõletamist (tuleohtlik!), soovitatavalt õhtusel ajal, mil mutid on aktiiv­sed. Selleks kraabitakse kuhil pealt lahti ja pannakse mõnesse neist bensiiniga immutatud kalts ja süüdatakse põlema. Kui veab ja käikude vahel on ühendus, käib käikudest plahvatus läbi. Mõneks ajaks ehmatab see mutid põletuspaigast eemale.

•• Mutti püütakse kolmeliitrise purgiga. Selleks kaevatakse käi­gukanalisse purgisügavune auk ja pannakse sinna sisse purk, nii et purgisuu jääb käiguga tasa. Purki võib peibutuseks pista ka mõne vihmaussi. Kui mutt sin­na­ kanti satub, võib ta purki kukkuda.

•• Vesirotid ei salli püvilille – pan­na peenardesse püvililli kasvama.

•• Lasta käikudesse voolikuga auto heitgaasi.