Kinnisvara hind väikelinnades langeb, müügipakkumiste arv suureneb
„Pakkumishinna langust seletab osalt asjaolu, et enamikus maakonnakeskustes on pakkumisi jõudsalt lisandunud – mõnel pool isegi paarkümmend protsenti,” põhjendab ta hinnalangust.
Valgas näiteks on pakkumiste keskmine hind selle aasta aprillikuus möödunud aasta aprilliga võrreldes kukkunud 15,9%, olles 339 euro asemel nüüd 285 eurot. Mõnevõrra väiksema muutuse on läbi teinud Haapsalu ja Paide pakkumiste keskmised hinnad, vastavalt –14,2% ja –11,5%. Suurimat hinnakukkumist näitab aga hoopiski Kuressaare, kus hinnad on aastaga langenud 17,5%. Kui aasta tagasi aprillikuus pakuti Kuressaares elamispinda müügiks keskmiselt 952 euro eest, siis tänavu aprillis 785 euro eest.
Hinnatõusu näitab ka statistika – pakkumishinnad käivad tõusuteed Eestimaa neljas linnas: Jõgeval, Pärnus, Tallinnas ja Tartus, tõus on suurim Tallinnas – 3,2%.
Kogu Eesti müügipakkumiste keskmine hind on mulluse 979 euro asemel 989 eurot ehk teinud läbi väikese, 1% tõusu.
Pakkumiste arv on protsentuaalselt kõige rohkem suurenenud Kärdlas – 87,5 % ehk kaheksalt pakkumiselt 15-le. Järgnevad Narva ja Viljandi, esimesena märgitus on tõus 58,3% ehk aasta tagasi 96 pakkumist, nüüd 152. Viljandis on müüki pandud aga 40,4% võrra rohkem elamispindu ehk 230 asemel 320.
Ent on ka linnu, kus pakkumiste hulk on tänavu võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kukkunud. Näiteks võrulased on kahandanud müügipakkumisi lausa 35,3% ehk 258-lt 167-le.
Koomale on tõmbunud ka Kuressaare pakkumised, langus on 15% ehk vastavalt 147 ja 125.
Arvuliselt on kõige rohkem elamispindade müügipakkumisi üleval pealinnas – 8690 (mullu 7262, kasv 19,7%) ja Tartus – 2194 (mullu 2384, langus 8%).
