„Praeguse prognoosi kohaselt inflatsioon aeglustub ja palgatõus võib pigem kiireneda kui aeglustuda,” ütles Kuum.

„Tähtis on see, et reaalpalga tõus ei ületaks tootlikkuse kasvu. Küllaltki olulist rolli mängib palgakulude juures ka töötajate arvu kasv,” lisas ta.

Konkurentsivõimele reaalpalga kasv Kuuma sõnul hästi ei mõju.

„Põhimõtteliselt vähendab palgakulude tõus konkurentsivõimet. Seos konkurentsivõimega on olemas, oluline on see, et tootlikkuse kasv ületaks palga kasvu. Siin sekkub ka hinnatõus, kui see on kiire, siis hakkab ta mõjutama ka reaalpalka,” rääkis ta.

Kuum nentis, et toorainete hind maailmaturul mõjutab igal juhul ka eestlaste reaalpalka.

„Suurem küsimus on aga see, et kuidas mõjutab nominaal või keskmist palka, et kuidas ettevõtte arvestavad selle hinnatõusu mõjuga,” jätkas ta.

Kuuma hinnangul on küllaltki raske öelda, kuivõrd on tööjõu hind mõjutatud jaehindade tõusust, kuid igal juhul tuleks jälgida, et palgatõus ei jääks hinnatõusust maha.

„Teisalt tuleb makromajanduse mõttes silmas pidama, et palgakasv ei läheks liiga kiireks. Ülekuumenemise perioodil olid ju tõusunumbrid ikka väga kõrged, kuni 20 protsenti aastas,” lisas ta.

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 792 euroni, mis on 4,5 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk ehk palk, millest on maha arvatud tarbijahindade muutus, vähenes kümnendat kvartalit järjest ning langus ulatus 0,9 protsendini.