Klõps! avaneb Õismäe korrusmajas köögiaken ning eakas mees puistab akna alla mitu head peotäit kruupe, millele järgnevad värsked räimed. Linnud, tuvid ja kajakad, juba ootavad ning asuvad agarasti toitu nokkima. On näha, et aknaalune on lindude jaoks juba harjunud söögipaik – siin ei kasva enam õieti rohtugi.

Tuvid teavad, kust on nokatäit loota ning varitsevad päevade kaupa maja ümbruses, kõhutades kehakinnitust oodates ka aknaplekkidel, jättes endast maha valgeid lärakaid. See ajab nii mitmelgi majaelanikul meele mõruks – pole just meeldiv, kui su aken on linnusõnnikuga kirjatud või tuvid su aknalauda õrrena kasutavad ning küüntekrabin ja kudrutamine sind juba varahommikul tervitavad.

„Nii mõnigi toidab meie majas linde,” märgib kõnealuse maja Järveotsa tee 5 korteriühistu esimees Tiiu Varik, lisades, et maja on hiljuti renoveeritud, saanud kenad helekollased seinad, mida nüüd juba paraku „kaunistavad” valged täpid. „Õnneks on paljudel rõdud kinni ehitatud,” märgib Varik.

Naise sõnul on ta püüdnud linde söötvate inimestega rääkida – ka söötmist keelavad sildid on trepikodadesse üles pandud –, paraku ei ole sellest kasu olnud. „Mulle on lubatud, et enam ei söödeta linde, aga olen ikka näinud, et neile toitu visatakse,” täheldab ta.

Variku ütlust mööda on ta papit manitsema kutsunud ka Tallinna munitsipaalpolitsei ametnikke, kes käisidki kohal ja vestlesid mehega, kuid ühistu esimees ei julge kindel olla, et sellest pikemas perspektiivis ka abi oli. Aga igatahes on lindude söötmisplatsile toodud hiljuti uut mulda ja plaanis on sinna ka uus muru külvata, et majatagune kena välja näeks. „Linde oleks justkui vähemaks jäänud,” avaldab Tiiu Varik lootust, et ehk saab lindude söötmisele lõpuks piiri panna.

„Riidleme, aga teha pole midagi, söödavad ikka edasi, trahvida ma ju ei saa,” ohkab Mustamäe tee 96 korteriühistu esimees Garri Võtjagailovski. Linde söötvad inimesed ajavad meele mõruks sellegi maja elanikel. Toitu ootavad linnud lendavad akendele ja autodele, jättes kõikjale oma valgeid templeid. Võtjagailovski märgib, et kajaka väljaheitest tuleb masin kiiremas korras puhtaks teha, muidu tuleb värv maha – nii vänge olevat see.

„Vanemad inimesed toidavad linde, oleme nendega rääkinud, aga nad ei kuula oma lapsigi,” tõdeb ühistu esimees, et toimivat abinõu nad seni leidnud ei ole.

Mustamäel elav Riho meenutab aga, kuidas tuvid tema rõdule pesa ehitama hakkasid. „Üks tuvipaar üritas aastaid järjest meie rõdul oma armumänge pidada,” jutustab ta. „Et aga rõdu oli meie magamistoa juures ja kudrutamine algas hommikul kell viis-kuus, päädis see ukse lahtilöömisega, ehkki lõpuks see neid eriti enam ei seganud ka.”

Riho sõnul oli kudrutamisest hullem tegelikult see, et tuvipaar otsustas pesa ehitada rõdul seisvate jalgrataste vahele ning nende söövitav väljaheide keeras tuksi ratta käiguvaheti, mis tuli välja vahetada. Nii kui tuvid pesa ehitada üritasid, nii lammutas Riho selle jälle ära. Võitluse võitis igatahes tema, ehkki ka lindude järjekindlus osutus imetlusväärseks.

Rääkida, rääkida

Mupo avalike suhete juht Monika Lestberg tõdeb, et ega munitsipaalpolitseinikud muud peale manitseva vestluse linde söötvate majaelanikega ette võtta saagi. „Lindude toitmine ei ole seaduse rikkumine,” märgib Lestberg. Heakorra rikkumiseks kvalifitseerub see juhul, kui koos toiduga loobitakse maha ka näiteks paberit või kilekotte, muidu mitte.

„Eelkõige peaksid oma maja inimesed suutma söötjatele selgeks teha, et see pole korrektne,” märgib Lestberg. „Kui korteriühistutel on probleeme söötjatega olnud ja nad on abi palunud, oleme selgitamas käinud, aga rohkem on see inimestevaheline asi, kuidas suudetakse majas asjad paika panna, kas arvestatakse teistega või ei.”

Pesitsusajal lõhkuda ei või

•• Eestimaa loomakaitse liidu president Heiki Valner tõdeb, et suvel pole lindude toitmiseks küll mingit vajadust. „Linnutädid teevad enda meelest head, aga seda headust ei ole vaja,” sõnab ta. Suvisel ajal leiavad linnud ise kõikjalt küllaga toitu.

•• „Ega muud nende inimestega teha ole, kui rääkida,” märgib Valner, lisades, et loomakaitse liit tuleb suvel Lasnamäel välja kampaaniaga, mis kutsub üles linde mitte toitma.

•• Tuvitädide kätetöö avaldub igal talvel luikede ja partidena, kes eelistavad siinset mugavat elu, selle asemel et sügisel rändlindudele omaselt minema lennata. „Pardid ja luiged on ju kõik siia söödetud, nad ei viitsi minema lennata,” täheldab Valner.

•• Valneri sõnul on loomulik, et kajakad, tuvid jm linnud elavad linnas, ent suvel neid küll toitma ei peaks.

•• Söötjate karistamist, sh hulkuvate loomade söötjate karistamist Valner mingil juhul ei poolda. „Mina olen seda meelt, et karistada oma loomade hülgajaid,” rõhutab ta.

•• Kui lind aga kangesti teie elamisse pesa tükib ehitama, siis sellega Valneri sõnul leppima ei pea. „Linnu olemise võib teha nii ebamugavaks, et ta läheb mujale,” ütleb ta. Seega võib inimene ehitamisel olevat pesa näiteks ka lõhkuda, et lind mujale läheks.

•• “Kui aga pesa on valmis ja munad või pojad on pesas, siis lindu segada ei või,” kinnitab Heiki Valner. 

•• Selle nõude vastu aga eksivad tihtipeale ehitajad, kes katuseremondi käigus võtavad majalt ühes katusega maha ka pesad, kus munad või pojad sees. Üldse võiks inimesed Valneri sõnul mõelda sellele aegsasti, kuidas linde majas pesitsemast takistada, näiteks panna kinni pööningule kui tuvide lemmikpaika pääsu võimaldavad avad. See on oluliselt lihtsam kui üritada pesitsussooviga linde takistada.