Palts ja Raudne nõuavad sadama-juhtide verd
Majandusminister Juhan Partsi rahu on rikutud. Tallinna Sadama nõukogu liikmed Tõnis Palts ja Indrek Raudne koputavad järeleandmatult Partsi uksele, kutsudes ministrit Tallinna Sadama juhatust kukutama.
Mõlemad IRL-i parlamendiliikmed võitlesid sadama nõukogus võhma säästmata, ent edutult, et algul hiinlastele kavandatud uut Muuga konteineriterminali ei müüdaks ühele Venemaa suuremale raudteevedude operaatorile Rail Garant. Nõukogu kiitis siiski heaks juhatuse ettepaneku anda konteineriterminal venelastele, kellelt loodetakse sadamasse uusi ja värskeid kaubavoogusid.
Kui Paltsi ja Raudse tahe oleks jäänud peale, võitnuks konkursi hoopis teine pakkuja, Eesti ärimehe Anatoli Kanajevi kontrollitav Muuga CT – seni ainuke Eestis tegutsev konteineriterminal.
Palts kinnitas Eesti Päevalehele, et saatis hiljuti Tallinna Sadama nõukogu esimehele Neinar Selile kirja, milles soovitab kaaluda juhatuse liikmete Ain Kaljuranna ja Allan Kiili ennetähtaegset tagasikutsumist. Teenekas ettevõtja ja poliitik seab kahtluse alla Rail Garantiga sõlmitud tehingu usaldusväärsuse põhjusel, et firma on registreeritud Küprosel. Samuti tekitavad temas kahtlusi konkursi korraldamise asjaolud.
Sadam pani konkursile 27 hektarit Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahaga merest võidetud maad. Kuid Rail Garant sai hoonestusõiguse lepinguga juurde ka õiguse veel kahe rööpapaari ehitamiseks sadama haruteele. Kuigi raudtee ehitamine on seotud terminali igapäevatööga, konkursi tingimused raudteed ette ei näinud ja sadama nõukogu hakkab harutee ehitamise küsimust arutama tagantjärele alles eeloleval esmaspäeval.
Õhk sadama ümber on pingest paks, ehkki nõukogu esmaspäevase koosoleku päevakorras juhatuse tagasikutsumist pole ja tõenäoliselt vahetatakse nõukogu praegune koosseis juba kuu aja pärast uue vastu.
Raudne väidab, et tema pole Paltsi kirja näinud, kuid avaldab ettepanekule – juhatusele sulg sappa – täit toetust. „Kaks aastat tagasi, kui praegune juhatus ametisse hääletati, jäin mina eriarvamusele. Terminalitehingu valguses pole mul olnud põhjust oma arvamust muuta,” ütleb Raudne. „Muuga CT pakkumine oli reaalne ja parem, sest tegemist on siin tegelikult tegutseva ettevõttega. Rail Garant on üks Küprosel registreeritud ettevõte, mille tütarettevõttel pole Eestis rohkem vastutust kui 40 000-kroonise osakapitali jagu.”
Seli, kes muidu pole just suu peale kukkunud, ei võtnud terve eilse päeva jooksul kordagi toru. Palts vahetab nappe lauseid üksnes Eesti Päevalehe peatoimetaja Vallo Toometiga, keda ta ainukesena ajakirjanikest näib usaldavat. Valitsuse istungilt otse Ukrainasse põrutavat Partsi pole samuti võimalik tabada.
„Konteinerterminali rajamine ja selle kasutusse andmine on osa AS-i Tallinna Sadam majandustegevusest. Sellega seotud otsuste langetamine ning lepingute sõlmimine on Tallinna Sadama nõukogu ja juhatuse ülesanne,” edastab avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda ministeeriumi ametliku seisukoha.
Sadam kuulub sajaprotsendiliselt riigile ja minister saab äriseaduse kohaselt tegutseda nagu aktsionäride üldkoosolek. Ta saab määrata või tagasi kutsuda nõukogu, kuid mitte muuta juhatuse otsuseid, ta ei saa isegi juhatust lahti lasta. Kas see tähendab, et minister ei soovi, vaatamata parteikaaslaste õhutusele, sadama töösse otse sekkuda?
Ministril on nüüd tekkinud terminalitehingu suhtes kahtlused, milles ta soovib selgusele jõuda, selgitab ministeeriumi anonüümseks jääda soovinud ametnik eravestluses. Kui ilmneb, et tehing oli ebaseaduslik, tuleb midagi ette võtta.
Transiidikeskus võitleb viimseni
Sadama juhatus, keda Palts ja Raudne terminalikonkursi kestmise ajal lakkamatute kriitiliste päringute ja eriarvamustega „triikisid”, on valmis esmaspäeval surmale silma vaatama. „Konteinerterminali konkurss on riigihangete ametis õiguspäraseks tunnistatud ja meie oleme valmis nõukogule sellest põhjaliku ülevaate andma,” ütles juhatuse liige Allan Kiil. „Tahame nõukogule ka üksikasjalikult selgitada, miks me andsime Rail Garandile nõusoleku raudteealuse maa hoonestusõiguseks.”
Terminalikonkursi kaotanud Muuga CT kavatseb võidelda kuni viimase põlvepikkuse poisikeseni. Ettevõte andis halduskohtusse konkursi kohta kaks eraldi kaebust, mille kohtulik arutamine võib kesta veel kaua. „Paltsi ettepanek juhatuse tagasikutsumiseks on õigustatud,” selgitab Transiidikeskuse ja Muuga CT juhatuse liige Erik Laidvee. „Mul on ka ministriga kontakt, kuid viimasel ajal sealt vastust pole.”
Laidvee tegi nädal tagasi sadamale ettepaneku, et terminalikonkursi tulemused tühistataks ja Rail Garantile antud maa loovutataks Muuga CT-le. Rail Garant aga saaks endale hoopis kõrval asuva maatüki, mille sadam on juba pinnasega täitnud.
Rail Garantile ei sobi praegune maatükk niigi, sest Laidvee kinnitusel venib selle teenindamiseks vajalik tagamaa asendi omapära tõttu ligi kolm korda pikemaks, kui terminali efektiivseks teenindamiseks õige oleks. Muuga CT laienduseks sobiks aga vaidlusalune maa nagu rusikas silmaauku.
„Kui Kanajev (Transiidikeskuse ja Muuga CT omanik – toim) teeb meile hea pakkumise, siis me hakkame talle kohe uut terminali ehitama,” raiub Laidvee ettepaneku peale Kiil.
Kuid sadama juhatuse vaatenurgast paistab senise konteineriterminali löögivalmidus põhjendamatu. Muuga CT tootmisvõimsus on praegu 450 000
TEU-d (1 TEU võrdub ühe standardse kaubakonteineriga, mille pikkus on 20 jalga – toim) aastas, kuid mullu suutis ettevõte vastu võtta 150 000 TEU-d.
Kommentaar
Raivo Vare
transiidiekspert
„Kui Muuga CT kõrvale tekib konkureeriv ettevõte Rail Garant, meelitab see suuri laevaliine Tallinna sadamasse rohkem ligi, sest neil on siis rohkem partnereid, kellega läbi rääkida. Suured kaubavood aga liiguvad maailmas üksnes suurte laevaliinide kapriiside järgi.
Samas pole välistatud kahe ettevõtte märkimisväärne lähenemine tulevikus. Muuga CT omanik Transiidikeskus oli ka hiinlastega alguses väga tõre, kuid hiljem oli valmis koostööks. Ma ei välista, et Transiidikeskus alustab Rail Garantiga ühel hetkel, kui emotsioonid on vaibunud, koostööläbirääkimisi.
Eestit läbiva konteinerkaupade transiidi suurimaks väljakutseks nimetas Vare tühjade konteinerite probleemi. Iga Venemaalt välja veetava kahe-kolme tühja konteineri kohta tuleb vaid üks sisse veetav täis konteiner. Samal ajal veetakse Venemaalt välja tooraineid, mis nõuavad oma suure erikaalu tõttu väikseid 20-jalaseid konteinereid. Imporditakse aga kvaliteetkaupu 40-jalastes konteinerites. „Tühjade konteinerite vedamine on väheefektiivne,” selgitas Vare. „Lahendust pole kerge leida, kui tooraine läheb välja väikestes konteinerites, sisse veetav kvaliteetne kaup aga nõuab suuri ja puhtaid konteinereid.”
Venelased võitsid uudse äriplaaniga
•• Rail Garantile tõi tänavu märtsis Muuga CT ees võidu uudne äriplaan kasutada terminali ennekõike Venemaa-ekspordi tarbeks. Seni on Venemaa konteineriäri olnud suunatud üksnes impordile. Nüüd avanevad Venemaale importijatele uued võimalused, sest nii on laevaliinidel võimalik vedada täis konteinereid mõlemas suunas.
•• Rail Garant on üks Venemaa suuremaid transpordifirmasid. Ettevõte ühendab 11 raudtee- ja konteineriveo ning ekspedeerimisfirmat. Grupi poolt teenindatavate kaupade põhiliigid on söe- ja metallurgiatööstuse tooraine ja toodang, nafta- ja keemiatööstuse tooraine ja toodang, vedelgaas, puistlast ja muu tööstuslik kaup, nagu näiteks suure diameetriga torud, autod, mineraalväetised ja teravili.
•• Kontserni vagunipark ületab
17 000 vagunit, firma arengustrateegia järgi ulatub 2013. aastal kontserni konsolideeritud vagunipark 50 000-ni, mis tagab Rail Garantile koha Venemaa viie suurima transpordifirma seas. Rail Garanti omanikud on Venemaa suurärimehed Sergei Guštšin, Nikolai Falin ja Sergei Smõslov.
••Tallinna Sadam pidas viimase aasta jooksul läbirääkimisi kümmekonna potentsiaalse terminalioperaatoriga, kellest kaks esitasid ka konkreetse pakkumise.
