Iru jaam lükkab prügi hinna alla
Eesti Energia paneb kolmapäeval nurgakivi Iru elektrijaama rajatavale prügipõletusseadmele, kuid prügikäitlejad koostavad juba praegu oma hinnapakkumisi uut hiigelpõletit arvesse võttes kümnendiku võrra odavamalt.
„Prügi hind väheneb elanikele juba praegu ligi kümme protsenti,” ütles prügikäitlusettevõtte Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg. „Prügi moodustab käitlemise hinnast ligi poole ja see väheneb konkurentsi tõttu ligi 20 protsenti. Teise poole hinnast moodustab transport, mis aga kütuse hinnatõusu mõjul kallineb kümnendiku võrra.”
Kahe aasta pärast, kui Iru põleti käivitub, võib prügi hind väheneda veelgi, sest ettevõtte arendusjuht Urmo Heinam lubab prügi vastu võtta konkurentidest kuni kolmandiku võrra madalama hinnaga.
Natukene madalamat väravahinda küsitakse prügikäitlejatelt, kes on prügikütuse varakult pallideks pressinud, et tagada põletusjaama ühtlane töö. Need, kes sõidavad värskelt täitunud prügiautoga linnast jaama juurde ja kallavad koorma otse kütusemahutisse, peavad maksma natuke rohkem.
Iru jaama prügiportfell on Heinami kinnitusel juba praegu täis ja sellest ei pruugi välja jääda isegi need ettevõtted, kes on endale juba prügikütuse tootmisliinid rajanud. „Omavalitsused jagavad prügiveo õigusi konkursi korras kolmeks aastaks ning iga vedaja võidab seda rohkem, mida odavamaks käitlemine kujuneb,” selgitas Heinam.
Prügirongid sõitma
Eesti Energia on kaalunud prügi Irusse vedamist kaugematest kohtadest rongiga, sest Muuga kaubajaama raudteeharu tuleb elektrijaama sisse. „Saarte prügi veetakse juba praegu mandrile ning ka Lõuna-Eestis pole sajakilomeetrised veokaugused mingisuguseks harulduseks,” rääkis Heinam. „Narvast ja Tartust oleks prügi Tallinna vedamine rongiga odavam kui autoga ja raudteefirmad on sellest ka huvitatud.”
Iruga prügi pärast võistlema asuvad Veolia ja Ragn-Sells igatahes ei kiirusta konkurenti kütusega varustama.
„Meil ei ole mingisugust vajadust hakata Iru jaama toitma,” kinnitas Remmelg. „Oleme oma jäätmekütuse tootmisliini teinud investeeringu arvestusega, et see hakkab tööle integreerituna meie ettevõtte muu äriga.” Tallinna Prügila kinnitusel ei luba riik kõiki olmejäätmeid ahju ajada, sest väidetavalt jääksid Euroopa Liidu poolt kehtestatud taaskasutuse määrad täitmata. „Eks tulemas ole huvitavad ajad ja kõik hakkavad võitlema oma koha eest päikese all,” tõdes ettevõtte juhatuse liige Allan Pohlak. „Jäätmekoguste vähenemine oli ette nähtud juba Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse rajamisel, ettevõtte varustamiseks jäätmetega on meil omad plaanid olemas ja usun, et tööta me ei jää.”
Erinevalt Tallinnast peavad lõunaeestlased leppima prügiteenuste pidurdamatu kallinemisega. „Prügi ainult kallineb ja odavnemist ei paista kusagilt,” ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. „Rajatav Polli prügila on Tartule ainuke reaalne projekt, sest seni pole tulnud ühtegi teist pakkumist meie prügi käitlemiseks.”
Samas ei välistanud Tamm, et Tartu linn võtab ettepaneku kaalumisele, kui Tallinna prügikäitlejad peaksid Lõuna-Eesti prügi endale soovima.
Polli Prügila kavandab koostöös Tartu, Valga, Viljandi ja Karksiga 45 000-tonnise aastavõimsusega prügikütuse liini. Karksi vallas asuva ettevõtte juhatuse liikme Aivar Moksi väitel Iru põletusjaam tema ettevõtte plaane ei sega, sest Lõuna-Eestist Tallinna prügi vedada ei tasu. „Paneme sorteerimisliini käima ja kogu toodetav kütus läheb Kundasse ahju,” lausus Moks.
Prügi taaskasutusjaamad
•• Iru jäätmepõletusjaam suudab vastu võtta aastas 220 000 tonni olmeprügi, kuid töötab ka puuküttel. Miljard eurot maksva jaama soojuse tootmise võimsus on 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW. Olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi on 648 MW soojust ja 190 MW elektrit.
•• Tallinnale ja Veoliale kuuluv Tallinna jäätmete taaskasutuskeskus ehk Tallinna Prügila käivitas mais prügikütuse liini, mille tootmisvõimsus on 120 000 tonni aastas.
•• Ragn-Sellsil valmib tänavu Tallinnas jäätmekütuse liin võimsusega 120 000 tonni aastas, mille toodang sobib põletamiseks Kunda tsemenditehase kateldes.
•• Neli Lõuna-Eesti omavalitsust soovivad keskkonnainvesteeringute keskuse toel rajada osaühingu Polli Prügila baasil Karksi valda 45 000-tonnise aastase võimsusega jäätmekütuse liini.
•• Kunda Nordic Tsement seadis eesmärgiks 2011. aastal põletada 85 000 tonni jäätmeid.
