Titaanist imevidinate tootja asub Narvast maailma vallutama
Poolakas Miroslaw Pienkowsky valmistab Narva venelaste kätega kvaliteetseid Saksa titaantooteid ja annab välja Narva ainukest eestikeelset ajalehte Narva Postiljon. Narva Fama kaubanduskeskuse kõrval asuvas tagasihoidlikus tootmishoones valmivad igal aastal näiteks miljonid ühekordsed skalpellid. Eesti aastane vajadus on vaid 100 000 skalpelli. Saksamaalt ostetud pruugitud skalpellitehasega sai Pienkowsky Eestis esimest korda laiemalt tuntuks. Temast hakati rääkima kui poolakast, kes valmistab Narvas skalpelle.
Laienemiseks asutas Pienkowsky mullu haldusettevõte MP&Partners Engeneering, mille abiga hakkab tänavu Tallinnast juhtima Saksamaal, Singapuris ja Narvas asuvat gruppi Trinon Titanium.
Ettevõte omandaski tänavu Narvas endise liidutehase Baltijetsi 12 000-ruutmeetrise tootmishoone, et pärast remonti kolida oma tootmisüksused senisest kaks korda suuremale pinnale. Praegu töötab Trinoni Narva ettevõtetes 230 inimest. Pärast uude majja kolimist töötajate arv suureneb, kuid juurde võetavate töötajate arvu Pienkowsky ei avalda.
Praegu harrastab Pienkowsky endiselt kasutatud tööpinkide ostmist, kuid nüüd juba selleks, et nende abiga hoopis uut tehnoloogiat välja töötada. Nõukogude Liidu kunagise hiigeltehase Baltijetsi ühes saalis ootab üles kõpitsemist ja moodsate arvutiprogrammidega varustamist mitu Šveitsist ostetud pruugitud tööpinki, et muutuda ortopeediliste kruvide tehaseks ühele Araabia ettevõttele.
Pienkowskyle Karlsruhes kuuluv metallitöötlemise ettevõte Trinon toodab juba 1993. aastast titaanist detaile ja seadmeid tippkvaliteeti nõudvatele klientidele. Alates firma esimesest hingetõmbest on iga Trinoni toode valminud tegelikult aga Narvas, kandes julgustavat kirja Made in Germany.
Ka piduripoldid
Meditsiinitehnika kõrval sünnivad Trinonis näiteks ka Audide ja Lamborghinide pidurite titaanpoldid. Piduripoldid säravad pärast katsetust, mis imiteerib kümne aasta pikkust polaarjoone taga kasutamist, nagu uued. Suurim titaanist objekt, mida narvalased on pidanud tellija juures üles panema, on Korea Saksa tehnoloogiainstituudi fuajeed ehtiv luksusjahi mõõtmetega 17,8 meetri pikkune skulptuur.
Kuid päris sisu annavad Trinonile meditsiinitooted, millest mõned on nii väikesed, et palja silmaga vaadates näivad kasutu rauapudina. Mikroskoop näitab sellist objekti keerulise töötlusega detailina. Näiteks inimese sisekõrva implantaadi osa, mis peab kurdile kuulmise tagasi andma, meenutab välimuse poolest õhukest revolvritrumlit ja on nii pisike, et tundub kübemena isegi tikuväävli kõrval.
Mida väiksem vidin, seda suurema ja keerulisema pingiga seda valmistatakse. Kui tavaliste poltide treimiseks kasutatav käsitsi juhitav treipink on võrreldav mootorrattaga, siis sisekõrva implantaadi treimiseks kasutatakse suure džiibi mõõtu seadet.
Enamik Pienkowsky treipinke ja tootmisliine asubki Baltijetsi territooriumil, kust ettevõtmine 1993. aastal alguse sai. Energiline poola elektroonikainsener üritas tehasest, mis jutu järgi pidi varustama Nõukogude tuumatööstust kõige eesrindlikumate vidinatega, tarnida lihtsaid titaanpolte.
Mingil seletamatul põhjusel ei tulnud poldid, mille hind oli küll soodne, sugugi välja. Pienkowsky sõitis Narva, kus leidis eest kõrge tellismüüri taha varjunud mitme tuhande töötajaga ettevõtte, mille insenerid rääkisid päev otsa kõrgelennuliselt poliitikast, kuid kvaliteetsete poltide tootmine ei tahtnud edeneda.
Pienkowsky, kes on Narva kuulsa rahvusvahelise noormuusikute Chopini konkursi peasponsor, kannab kikilipsu ja suhtub oma ärisse loominguliselt nagu muusikasse.
Loomingulisus võimaldas tal isegi maakera kumeruse oma äri huvides tööle panna. Tootmisettevõttele iseloomulikult kuhjusid päeva jooksul kerkinud tehnilised probleemid õhtuks. Insenerid pidid veetma magamata öö, et pingid saaksid hommikul täistuuridega tööle hakata. Pienkowski lahendas olukorra geniaalselt, palgates kuus aastat tagasi oma ettevõttele inseneride meeskonna Singapuris. Kui Narvas päike loojub, koidab Singapuris juba päev. Kui Hermanni kindluse torni kuldab hommikupäike, lebab Singapuri inseneride välja töötatud lahendus juba Narvas laual.
Kasum vaid tuhat eurot
•• Pienkowsky teenis Narvas asuva ettevõtete grupiga mulluse 3,84 miljoni eurose käibe juures vaid kokku tuhat eurot kasumit. Mehe kinnitusel pole tal praegu kihku raha ettevõttest välja võtta, investeerides kogu teenitud tulu uutesse seadmetesse ja tootmisüksuste arengusse. Trinoni Narva ettevõtete toodang valdavalt eksporditakse, Eesti siseturu osatähtsus on marginaalne.
•• Pienkowsky annab Narvas 1998. aastal asutatud ettevõttega NG-Leht välja kohalikku venekeelset Narvskaja Gazetat ja linna ainukest eestikeelset perioodiliselt ilmuvat ajalehte Narva Postiljon. Tegemist on puhtakujulise metseenlusega, sest 54 000 euro suuruse aastakäibega kirjastuse kahjum üha suureneb, küündides mullu 176 000 euroni. Pienkowsky on helde käega mees, kes tegutseb sageli nii, et abisaaja ei pruugi oma heategija nime mitte kunagi teada saada.
•• Suuremõõdulised detailide, mille läbimõõt küünib kuni 20 sentimeetrini, valmistamisega tegeleb 2001. aastal asutatud PM-Titanium, aastakäibega ligi pool miljonit eurot. Ettevõte teenib nullilähedast kasumit.
•• TMT-Fassteners kanti ettevõtlusregistrisse 1997. aastal ja selle töötajad treivad käsijuhtimisega pinkidel titaanist polte ja seibe. See tootmisüksus haldab peamiselt väiketellimusi ja meenutab oma tehnilise varustuse poolest kõige rohkem Trinoni algusaegu Narvas.
•• Trinoni südameks on 1996. aastal asutatud meditsiiniinstrumentide tootja Micro-Fix, kus valmib aastas mitu miljonit ühekordset skalpelli, kuid samuti kõik implantaadid. Ettevõtte käive oli mullu 2,6 miljonit eurot, kasum aga kõigest 2500 eurot.
•• Grupi tootmisüksuste inseneritööd ja kinnisvara haldamine on alates 2006. aastast koondatud PI Engeneeringusse, mille käive oli mullu 370 000 eurot, kasum aga rohkem kui pool käibest.
•• Narvas asutas Pienkowsky 2010. aasta lõpus ettevõtte MP&Partners Engeneering, mis hakkab haldusettevõttena Tallinnast juhtima kogu grupi tööd.
Kommentaar
Tarmo Marrandi
Lasnamäe hambakliiniku arst
Eesti on nii väike ja arstide seas on traditsioonid nii juurdunud, et uuel implantaatide tootjal on väga raske läbi lüüa. Olen koolitustel Trinonist kuulnud, kuid seni on ta jäänud Soome, Prantsusmaa ja teiste Saksamaa tootjate varju. Üksnes väga aktiivne tutvustustöö ja koolituste korraldamine annab võimaluse meditsiiniturul oma tootega läbi lüüa.
Kommentaar
Ene-Renate Pähkla
Igemeravi.ee juhataja
Meie ettevõttel on kogemus Degussa implantaatidega ja Trinoni nimi ei ütle mulle midagi. Järelikult pole ettevõte ennast piisavalt tutvustanud, et paljude teiste tootjate seast silma paista. Hambaarstid ei kiirusta implantaaditootjat vahetama, sest nii proteesid kui ka paigaldamise instrumendid on implantaaditootja põhised.
