Erakanalid hauvad plaani vabalevist välja tõmbuda
Muidugi pole siin ilmas midagi kindlat ja nii ei saa sajaprotsendilist garantiid fantaasiapildi realiseerumiseks keegi anda, kuid just selliseid mõtteid muutuvas teleturus kasuminumbreid jahtivate suuremate kommertstelekanalite juhid hauvad.
„Praegu on Eestis ligi 580 000 leibkonda, kel on kodus televiisor. Nendest koduantenni ja digiboksi kasutab ligi 65 000 leibkonda ja see number on kogu aeg vähenenud,” ei välista TV3-e juht Priit Leito olukorda, kus kanalid võiksid vabalevist lahkuda. „Juba praegu jõuab rõhuva enamuse televaatajateni tasuliste teenusepakkujate vahendusel.”
Telefirmade sammude põhjuseks on kas või eelmisel aastal kantud kahjumid, mis ulatus TV 3-l 2,07 miljoni euroni ja näiteks varasemalt stabiilselt kasuminumbreid teeninud Kanal 2-l 357 000 euroni.
Ent see pole ainus plaan, mis telejuhtidel lisatasude saavutamiseks mõttes mõlgub. „Leian, et Kanal 2-l ja TV 3-l on õigus saada tasu oma sisu eest, mida inimesed vaatamisel eelistavad,” lisas Leito. „Pikas perspektiivis ei saa ka suured kanalid hakkama ilma kaablioperaatoritelt saadavate sisumüügituludeta, nagu see on sõsarkanalitel TV6 ja Kanal 11.”
Praegune olukord tähendab telefirmade jaoks seda, et kui tellite näiteks koju Starmani kaabeltelevisiooni, siis maksate küll kogu paketi eest eelmisel aastal 3,2 miljoni eurose puhaskasumi teeninud Starmanile, kuid see omakorda ei maksa ei TV 3-le ega ka Kanal 2-le. „Seadus lubab ka praegu telekanalil operaatorilt tasu küsida oma kanali levitamise eest, kuid kuni vabalevis olev kanal seda ei tee, on operaatoril kohustus kanalit levitada,” lausus Leito. „Kui telekanal küsib tasu, siis on operaatori valik kas seda levitada või mitte.”
Võluvits – nišikanalid
Ometi ei jää telekanalite plaanidesse lisaraha teenimiseks vaid kaabeloperaatoritelt või televaatajatelt seni tasuta levivate telekanalite eest raha nõutamine, vaid selleks töötavad üha enam avatavad digikanalid, mille viimaseks esindajaks on kas või Kanal 2-e sõsarkanal Kanal 12, mis alates juunist keskendub meesvaatajatele. „Telefirmad on juba mõnda aega strateegiat ümber teinud ja uute kanalite avamine on osa sellest strateegiast, et enda positsioone kaitsta ja kindlustada,” selgitas Kanal 2-e peadirektor Urmas Oru. „Kuna neid kanaleid on nii palju juurde tulnud, siis ei saa ka meie enam keskenduda ühele kanalile, vaid peame mõtlema suuremale arvule kanalitele.”
Uute kanalite loogika on lihtne – need on mõeldud enamjaolt kitsamale ringkonnale ja enamasti leidmaks üles neid vaatajaid, kes enamjaolt telekat iga päev ei vaata. Ent kuna lisakanalid keskenduvad tavaliselt väiksemaeelarveliste programmide pakkumisele, siis pole ka nende kanalite kulutused võrreldavad suuremate kommertskanalitega. „Suured kanalid jäävad siiski aastateks suurteks ja domineerivateks meelelahutuskanaliteks edasi, kus pakutakse kogu elanikkonna jaoks suuremaid ja uhkemaid programme, kuid väiksemate kanalite arvel pigem suurendatakse pakkumist, mitte ei tõmmata suurest kanalist midagi kokku,” lausus Oru. „Suurema telefirma sees on kindlasti lisakanalid kasumlikud projektid, kuigi ei pruugi seda olla kohe esimesel tegutsemisaastal, kuid näiteks Kanal 11 on juba pikemat aega kasumlik projekt olnud.”
Küll on lisakanalite arv toonud kaasa vältimatu olukorra, kus suuremate telekanalite vaadatavus jätkab langustrendis, kuna väiksemad võtavad üha enam oma, kuid televaatamisaeg on viimastel aastatel püsinud sotsiaalmeedia ja interneti võidukäigu kiuste stabiilsel tasemel. Teleuuringuid läbiviiva TNS Emori uuringueksperdi Peeter Teedla sõnul on digikanalite võidukäik ja sellega kaasnev seniste turuliidrite positsioonikaotus toimumas just eestlasest televaataja kodus, kuna enamjaolt suurtes majades ja suurlinnades elavad muulased on juba ammu saanud valida mitme telekanali vahel, kuna neil on juba pikemalt olnud kaabel-TV. „Just eestikeelsed kanalid on olukorda muutnud, kuna nende jaoks on see olukord uus,” ütles Teedla. „Kui vanasti oli telemaastikumudel lihtne – kolm pikka torni ja siis väga madal sabaots –, siis nüüd on üleminek kolmelt tornilt muutunud laugemaks, ent hetkel jäävad nad ikka sammu võrra suuremaks.”
Teedla sõnul on väiksematel nišikanalitel endiselt ruumi turule tulla, kuid suurtel kanalitel turuliidri positsiooni kaotust karta ei tule. „Mingil hetkel tuleb siiski piir ette, kus need suured kanalid allapoole ei lange, kuna hooajal oma tippsaated saavad tahes-tahtmata enda suured reitingud kätte,” sõnas Teedla. „Võtame kas või Soome, Venemaa või kas või Inglismaa, siis seal on kolm-neli suurt kanalit kindlalt ees ja seejärel tulevad juba väiksemad nišikanalid.”
