Alates juuni keskpaigast saadab laenuettevõte Ferratum Eesti oma klientidele laenatud raha mitte pangakontole, vaid rahakaardiga mõnda postkontorisse.

Kui varem riskis kiirlaenu võtja panga silmis halba valgusesse langeda, siis nüüd ei saa pank teada, kui tema laenu­klient on oma riskide koormat ootamatult suurendanud.

„Meie eesmärk pole kõiki laenajaid sularaha peale suunata, sest sularahalaen läheb laenajale palju kallimaks,” ütles Ferratum Eesti juht Jaanus Kärt. „Soovime vaid oma teenust uuendada ja pakkuda ühte uut võimalust. Meile piisaks sajast sularaha eelistavast kliendist.”

Nagu iga teinegi laen

Sularaha laenamine Eesti Posti vahendusel sarnaneb üldjoontes pangakonto kaudu tehtud protseduuriga. Klient saadab laenukontorile mobiiltelefoni lühisõnumiga laenutaotluse. Kontor vastab mõne minuti jooksul. Kui vastus on positiivne, peab klient ühe tunni jooksul oma laenusoovi uue sõnumiga kinnitama. Esmakordne laenaja peab seejärel oma isiku Eesti Posti kontoris identifitseerima, mille järel saadab postifirma ühe ööpäeva jooksul lühisõnumi rahakaardi saabumise kohta. Rahakaardi saab kätte kõigist postkontoritest. Laenu on võimalik tagastada samuti postkontori kaudu.

Kärt ei soovinud avaldada, kui palju on tema ettevõttel kliente ja mitu inimest on kuu aja jooksul sularaha laenanud. Eesti Posti vahendusel antavate laenude puhul kehtib praegu katsetusperiood ja aasta lõpuks otsustab ettevõte, kas teenus jääb portfelli.

Tarbijakaitse kiidab

Tarbijakaitseameti kinnitusel on kiirlaenu sularahas väljastamine Eesti Posti vahendusel hea lahendus, sest postifirma töötajad kontrollivad isiku vastavust esitatud andmetele. „Inimesel võib tekkida vajadus kiirlaenu järele näiteks selleks, et maksta katkise hamba parandamise eest, samal ajal pidi pankade suhtumine mujalt kiirlaenu võtnud klientidesse olema kehvem,” ütles ameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski-Toomik.

Pangad väidavad, et vastupidi levinud arvamusele ei keeldu nad kiirlaenu võtjale omalt poolt laenu andmast.

„Kiirlaenul võib olla täiesti loogiline põhjendus ja pangad väljastavad seda laenukontoritest oluliselt madalama intressiga,” ütles SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu. „Panka huvitab, et laenaja rahaasjades valitseks loogika. Kui valitsevad üksnes emotsioonid ja puudub distsipliin, siis võivad laenu tagasi maksmisel tekkida raskused.”

SEB käsitleb sularahalaenu pakkujate lubadust jätta pank laenust teavitamata üksnes reklaamitrikina, mis võib aga pöörduda hoopis laenaja enda vastu.

„Laenukohustuse peitmine panga eest ei anna kliendile lõppkokkuvõttes soovitud tulemust, sest makseraskustesse sattumise tõenäosus võib kahjuks suureneda,” ütles Swedbanki väikefinantseerimise osakonna juhataja Ago Samma. „Eeldame, et meie kliendid on mõistlikud ja ausad. Mis puutub sellesse, kas pank näeb kliendi kohustusi või mitte, siis eelkõige on kliendi kohustus meid teavitada võimalikest kohustustest, mis ta on võtnud teistest krediidiasutustest.”

Rahakaardiga saadud laenu andmed säilivad Eesti Posti kommunikatsioonijuhi Inge Suderi kinnitusel seitsme aasta jooksul.

Lisatasu eest saab kaardiga saadetud sularaha endale postiljoniga koju tellida.