Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab õiguskantslerile 12. septembriks selgitama, kuidas on tarbijate huvid kaitstud elektrienergia pideva kallinemise ja 2013. aastal oodata oleva elektrituru avamise puhul.

„Kas Teie arvates peab tarbija elektrihinna koosseisus kinni maksma ka elektrimüüja investeeringud? Palun põhjendage oma seisukohta,” seisab eile Tederilt ministeeriumisse potsatanud kakskümmend kuus küsimust sisaldavas kirjas.

Õiguskantsler algatas uurimise, sest eraisikud on pöördunud tema poole kahtlusega, et senised hinnatõstmised ja elektrituru avamine kahjustavad tarbijate õigusi. „Õiguskantsleril on pädevus uurida, kas kavandatav elektrituru seaduse muudatus vastab põhiseadusele,” selgitas õiguskantsleri nõunik Martina Proosa. „Majandusministrile saadetud küsimustega soovime me ennekõike saada selgust selle teemavaldkonna tagamaadest ja õiguskantsleril pole kavatsust võtta ametlikku seisukohta iga küsimuse kohta eraldi. Ennekõike huvitab õiguskantslerit, kuidas on kaitstud nende inimeste õigused, kes ei sõlmi elektrimüüjaga õigeaegselt lepingut, samuti nende, kelle rahalised võimalused on piiratud.”

Puhkusel viibiva Partsi asemel korraldab õiguskantsleri kirjale vastamise energeetika asekantsler Einari Kisel. „Esmapilgul tundub, et kõikidele nendele küsimustele on elektrituruseaduse eelnõus vastused olemas,” ütles Kisel. „Võin kinnitada, et näiteks vähese maksevõimega tarbijate jaoks on juba täna olemas sotsiaaltoetuste süsteem.”

Kulupõhine hind

Konkurentsiamet saatis juulikuus Eesti Energiale tagasi uueks aastaks kavandatava hinnatõstmise taotluse. „Taotlus oli esitatud oluliste puudustega, sest puudu olid olulised hinnagraafikud ja kulude jaotus,” ütles konkurentsiameti osakonnajuhataja Mare Karotam. „Ma saan aru, et Eesti Energia puhul pole praegu juttu taotluse tagasivõtmisest, kuid seni pole nad puudusi ka kõrvaldanud.”

Eesti Energia tegeleb hinnataotluse täpsustamisega, kuid ei kavatse selle sisu muuta. Avalikkuse ja ametnike suur huvi võib aga hinnatõstmisele heakskiidu saamist raskendada. „Ma olen väga üllatunud, et seekord oli reaktsioon meie taotlusele nii aktiivne. Ajalugu puudutavad tabelid, mida soovib näha konkurentsiamet, ei muuda siiski meie taotluse olemust,” lausus Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik. „Suletud turu hind on olnud kogu aeg kulupõhine ja ma olen veendunud, et see põhimõte kehtib ka 2012. aastal.”

Kaasiku sõnul hoidis Eesti Energia kahel varasemal aastal hinnatõusu tagasi, ehkki kulud oleksid eeldanud elektri kallinemist. „Tarbija peab loomulikult meie investeeringud kinni maksma,” lausus Kaasik. „Kuid see pole nii, et ostame 30 aastat töötava seadme ja koorime inimestelt raha ühe aastaga sisse. Me jagame amortisatsiooni ikkagi kogu kasutusaja peale ja lisame sellele ka tagasihoidliku protsendi.”

Elektri hinna tõstmise kavatsust tabas tipp-poliitikute terav kriitika. „Ka mina ise tahaksin neid põhjendusi teada,” ütles peaminister Andrus Ansip Delfile.

Ettevõtjaid paneb muretsema lumepalliefekt, mille elektri hind liikuma lükkab.

„Ettevõtjate puhul tuleb see tahes-tahtmata ringiga tagasi hinnatõusuna lõpptarbija jaoks. Eesti Energia sirutab igat pidi oma käe rahva rahakoti poole,” leidis väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni EVEA juht Kersti Kraas.

2012 ähvardab uus hinnatõus

Elektriarved lähevad keskmisele kodutarbijale ligi 7,5% kallimaks juba esmaspäeval, 1. augustil, kui tõuseb võrguteenuse tariif.

Eesti Energia esitas konkurentsiametile taotluse põlevkivi ja elektrienergia hinna uueks tõstmiseks alates 2012. aasta algusest.

Levinud Kodu 1 hinnapaketi puhul suureneks elektritarbija keskmine igakuine elektriarve ligi 1,6 eurot ehk ligi 6%.

Eesti Energia põhjendas taotlust sellega, et kaevanduste ja Narva elektrijaamade soovitud hinnatõusu tingib keskkonnamaksude kallinemine. Viimasel kahel aastal on keskkonna-, saaste- ja ressursitasud keskmiselt kasvanud 20% aastas, kuid põlevkivi ega elektri hinda ei ole seoses sellega muudetud.

2012. aastal suurenevad keskkonnatasud veel 20%, mis tingib Eesti Energia väitel vajaduse viia põlevkivi ja elektri hind kasvanud kuludega vastavusse.

Suur mõju on erimärgistatud diislikütuse keelamisel põlevkivi transpordiks, mis tõstab kütuse hinda 43%. 2009. aastaga võrreldes tõusis nafta hind ligi 150%, mis suurendab nii transpordikulusid kui ka elektrijaama kütusekulu.

Alates 2013. aastast elektriturg avatakse ja konkurentsiamet saab kontrollida üksnes võrguteenust, kuid mitte elektrienergia hinda.