Iseseisva Eesti võimsaima tööstusettevõtte Balti laevaremonditehase (BLRT) õlg õla kõrval üles ehitanud Fjodor Berman, Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin on nüüd nii valusalt tülli pööranud, nagu saab sõprade vahel juhtuda üksnes võitluses naiste või raha pärast. Või siis võitluses võimu pärast.

Kui need mehed põlesid 1990. aastate alguses soovist majandusmuutustes uppuvat liidutehast pinnal hoida, polnud neil õrna aimugi, et kuulsuse ja võimete tipule jõudes hakkavad nad üksteisel jalgealust õõnestama.

Nõukogude Liidu lagunemise järel tuli võidelda usaldamatute ja baltlastesse üleolevalt suhtuvate läänest pärit tellijate eelarvamustega. Maha tuli suruda kärsitute ja alles esimesi võrseid ajavat turumajandust mittemõistvate tööliste rahulolematus.

Kui insener Kovalenko aitas Bermanil 1989. aastal tehase etteotsa tõusta ja jurist Gnidin valmistas erastamise ajal ette samme, mis muutis mehed Läänemere praegust laevaremonditurgu valitseva hiiglase omanikeks, tundus mõeldamatu, et vaid rahahimu võib nii tulemusliku liidu murda.

Eestis, Leedus, Lätis, Venemaal ja Soomes hiigelsummasid teeniv BLRT pole oma ajaloo jooksul kunagi aktsionäridele dividende maksnud. Kogu teenitud raha suunati ettevõtte arengusse. Selline poliitika kujunes ettevõtte vaieldamatu patrooni Bermani varjamatuks uhkuseks, mida ta armastab kaasvestlejatele sageli toonitada. Berman pole eales väljendanud, et tema ettevõttes ei hakatagi dividende maksma. Kuid teenimise võimalus terendab aktsionäridele pigem nagu läbi kõrbe rännanud juutidele tõotatud maa, mida Mooses neile lubas.

Mullu pidi Berman tõdema, et vanad kamraadid on hakanud paati kõigutama. Kovalenko, kellega koos oli Berman sõlminud ettevõtte esimese välislepingu kahe Soome laeva remontimiseks, ja Gnidin, kelle läbitungivat juristipilku oli Berman seni üle kõige hinnanud, lõid aktsionäride koosolekul rusika lauale ja hakkasid dividende nõudma.

Bermanile näis, et Kovalenko on hakanud tema selja taga vandenõu sepitsema, pidama teiste väikeaktsionäridega dividendide nõudmiseks läbirääkimisi. Laevatehase patroon süüdistas oma kauaaegset tehnikadirektorit seepeale valjuhäälselt ettevõtte juhtimisest eemaldumises ja katses BLRT üle võtta.

Berman ühelt poolt ja Kovalenko-Gnidini tandem vastaspoolel hakkasid üksteise võidu väiksematelt vendadelt aktsiaid kokku ostma ja hääli koondama. Nii mõnigi tehases töötav väikeaktsionär müüs oma osaluse surve all maha, tunnistades, et pikaajaline dividendide maksmisest hoidumine ei innustanud investeeringust kinni hoidma.

Berman jäi võidumeheks, sest hoolimata enamusaktsiate puudumisest säilitas ta koos poolehoidjatega aktsionäride koosolekul ülekaalu.

Tänavu 1. juulil toimunud aktsionäride koosolekul tegi Kovalenko taas ettepaneku jagada lõpuks ometi nii kaua oodatud dividende.

Tõeline rahamägi

Eelmise aasta lõpu seisuga oli BLRT arvele kogunenud jaotuskõlblikku kasumit Eesti ettevõtete mõõtmeid arvestades hiigla palju – üle 284 miljoni euro. Kovalenko, keda asus toetama ka Gnidin, nõudis aktsionäridele dividende vähem kui kümnendiku sellest rahamäest – 20,9 miljonit eurot. Kovalenko võinuks sellise lahenduse korral arvestada ligi 4,8 miljoni euro laekumisega oma pangakontole, Gnidin aga 3,4 miljoniga.

Kovalenko kritiseeris teravalt aktsionäridele ette valmistatud otsust jätta kasum täies ulatuses jaotamata. „Leian, et tegemist on ebamõistliku ja lühinägeliku ettepanekuga, kuna aktsiaseltsi teostatud ja planeeritavate investeerinute maht ilmselgelt ei õigusta kasumi lõpmatut akumuleerimist,” teatas Kovalenko. „Aktsiaseltsi bilansi üleliigne likviidsus viitab kvaliteetsete projektide puudusele ning rahastamise poliitika tõhustamise vajadusele.”

Väikeaktsionäre ajas marru nõukogu liikmetele kavandatav tasu. Nõukogu esimehele, Fjodor Bermani pojale Mark Bermanile anti kuu töötasuks 10 000 euro suurune summa, mis ületas näiteks kohaliku suurima ettevõtte Eesti Energia nõukogu liikmete 540-eurost töötasu ligi paarkümmend korda. „Kui siiamaani on kõik nõukogu liikmed tegutsenud tasuta, siis on arusaamatu, mis on põhjustanud nii järsu muutuse nõukogu liikmete tasustamise põhimõtetes,” avaldas Kovalenko nördimust.

Bermanil vaikimistaktika

Berman oli aga otsustanud Kovalenko ja Gnidini poolt aktsionäride koosolekuks kavandatud putši mahavaikimistaktikaga maha suruda. Meeste esitatud kümmekonnast küsimusest, mis kõik olid mõeldud Bermani kontrollitava juhatuse ja nõukogu tegevuse väidetavate varjukülgede avalikuks toomiseks, said vastuse vaid paar.

Ülejäänutele lubati vastus anda alles pärast üldkoosolekut, milleks äriseadustik annab täiesti seadusliku võimaluse.

Kuid venitamistaktikaga andis Berman oma endiste sõprade ja praeguste vastaste kätte trumbi – võimaluse kohturünnakuks.

15. juunil laekus Harju maakohtusse Gnidini ja Kovalenko avaldus BLRT Grupi juhatuselt teabe saamiseks. Kuigi juhatus lubas anda vastused 1. augustiks, et rahuldanud see tähtaeg avalduse tegijaid. Nende arvestuse kohaselt möödub selleks ajaks kahenädalane tähtaeg alates aktsionäride koosoleku toimumisest, mille jooksul on võimalik koosoleku tulemusi kohtus vaidlustada.

Avalduses toovad mehed esile ka mitu Bermani meeskonnale küsimuse vormis esitatud etteheidet. Näiteks väidetakse, et ettevõtte aastaaruandes pole kajastatud kõikide varade ja kohustuste väärtust. Samuti esitatakse küsimus: „Kas hr Fjodor Bermani ja temaga seotud isikute poolt BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate omandamist on finantseeritud BLRT kontserni vahenditest?”

Aktsionäridele pakub huvi, kas nõukogu esimees, noor Mark Berman saab juhatuse liikmena või muul moel kontserni arvelt tasu.

Äriregistrist selgubki, et Mark Berman on tõepoolest kahe BLRT osalusega ettevõtte juhatuse ja kahe ettevõtte nõukogu liige ning tegeleb samuti juhtimisteenust pakkuva ettevõtlusega.

Mõlemale Bermanile, nii isale kui ka pojale, mõjub väikeaktsionäride vimma pidamine toore tikrina. Tavaliselt lahkesõnaliste ja avala meelega Fjodor Abramovitši ja Mark Fjodorovitši hääled närtsivad küsimust kuuldes. „Katja räägib,” vastavad nad justkui ühest suust.

„Juhatus leiab, et M. Gnidini ja V. Kovalenko avaldus kohtule on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu,” seisab ettevõtte avalike suhete direktori Katja Ljubobratetsi vahendatud selgituses. „Juhatus on korduvalt selgitanud, et ta esitab informatsiooni aktsionäride poolt esitatud arvukate küsimuste kohta asjakohases ulatuses ühe kuu jooksul üldkoosoleku toimumise päeva arvates, s.t 1. augustiks 2011. a. Seega ei ole M. Gnidinil ja V. Kovalenkol mõjuvaid põhjusi kohtusse pöördumiseks.”

Aktsionärid peaksid ka saama rõõmu tunda

Mihhail Gnidin

BLRT Grupi aktsionär

Kas ma saan õigesti aru, et teie vastasseis BLRT suurima aktsionäri Bermaniga sai alguse tema soovimatusest jagada dividende ja informatsiooni ettevõtte kohta?

Erimeelsuste peamine taust on see, et meie soovime kujundada BLRT-st tänapäevase ettevõtte, mis suhtleb soliidselt nii oma aktsionäride kui ka töötajate ja üldsusega, kuid praegune juhtkond on väga suletud ja ringkaitses ning hoiab infot ühe perekonna käes. Väga raske on ettevõtte heale käekäigule kaasa aidata, kui üldkoosolekul antakse aktsionäride küsimustele ebamääraseid vastuseid või ei vastata üldse. Samuti ei ole meie arvates õige, kui ettevõte kogub liiga suuri reserve. Nii palju kui võimalik, peaks riske hajutades investeerima ning ülejäänust võiks osa maksta dividendideks. Väikeaktsionäride hulgas on inimesi, kes on BLRT-s aastakümneid töötanud ja nüüd pensionile läinud. Oleks õiglane, et nad oma osalusest saaksid ka natuke rõõmu tunda.

 Kas teie eesmärk on saavutada 20,9 miljoni euro suuruse kasumiosa dividendideks maksmine?

Meie eesmärk on ettevõtte pikaajaline hea käekäik. Valeri Kovalenko tegi ettepaneku maksta dividendideks seitse protsenti kasumist, mis jätab piisava puhvri vajalikeks investeeringuteks.

 Millise tulemuseni te soovite jõuda kohtule tehtud avaldusega?

Soovime saavutada olukorra, kus Berman oma meeskonnaga annab aktsionäridele ausad ja põhjalikud vastused, mitte ei keeruta ettevõtte olukorrast rääkides. Puudulik teave tekitab kahtlusi ja spekulatsioone ning see ei ole ettevõttele hea.

 Millest on tekkinud teie arvamus, et Berman on omandanud BLRT osalust sama ettevõtte vahendeid kasutades?

Me ei ole seda väitnud, kuid meie andmetel on osa aktsiatest liikunud Bermani kontrolli alla ettevõtte kaudu (kõigepealt ettevõtte oma aktsiateks ja seejärel Bermani kontrolli alla). Et veenduda, et sellised tehingud tehti kõigi aktsionäride huve arvestades, tõstatasimegi vastava küsimuse üldkoosolekul.

 Kas teile näib, et Berman kasutab ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete ametikohti ettevõttest raha väljavõtmiseks?

Me ei tahaks esineda süüdistustega. Oluline on see, et saaksime tõele vastava pildi sellest, milline on ettevõtte olukord ning kuhu ja milleks kavatsetakse raha kasutada. Praegu viitab kõik sellele, et dividendide maksmisest keeldumine on põhjendamatu ning kavandatavate investeeringute taustad segased.